Eesti geeniteadlased rabelevad kümnetes uurimisrühmades
Kõik olulisemad Eesti geeniteadlased on lisaks kodumaistele uurimisasutustele seotud maailma mainekamate teaduskeskustega ning olulised teadussaavutused sünnivad just tiheda koostöö tulemusel.
Viimane suurem Eesti geeniteadlaste osalusel sündinud avastus on seotud geeniga, mis seob vasakukäelisust ja skisofreeniat. Ka see sel suvel geeniteadlaste palju kõneainet andnud teadusavastus nägi ilmavalgust tänu maailma mainekate ülikoolide ja uurimislaborite esindajate koostööle. Eesti teadlased Tõnis Timmusk, Indrek Koppel ja Priit Pruunsild teenivad igapäevast leiba Tallinna tehnikaülikoolis.
Kui seni tundmatu geeni LRRTM1 avastas Timmusk koos Soome uurija Juha Lauréniga, siis vasakukäelisuse ja skisofreenia seosteni jõudis mainekas teadusrühm, millesse lisaks eestlastele ja soomlastele kuulusid üle 20 teadusasutuse teadlased eesotsas Oxfordi teadlase Clyde Francksiga.
Eesti teaduste akadeemia presidendi Richard Villemsi sõnul on Eesti teadlased, eriti just geeniteadlased, maailmas nõutud koostööpartnerid.
“Minu andmetel tehakse koos-tööd nii soomlaste, rootslaste, inglaste, aga ka ameeriklaste ja maailmas peaaegu kõigi olulisemate teadlastega,” lisas Villems.
Eksperimendid nõuavad tehnikat
Eesti kõige mainekam ja enim tsiteeritud geeniteadlane Rando Allikmets töötab aga Ameerika Ühendriikides New Yorgis Columbia ülikoolis professorina. Allikmetsa suurimate teadussaavutuste hulka kuulub näiteks maailmas kõige laialdasemalt levinud silmahaiguse kollatähni tekkimise peamise põhjuse avastamine.
Endine haridus- ja teadusminister, molekulaarbioloog Toivo Maimets ütles, et ammu on loodusteadustes möödas ajad, mil teadust sai luua üks kabinetivaikuses istuv teadlane. Kuigi teoreetiliselt saaks Maimetsa sõnul ka vaid Eestis passides teadusavastuseni jõuda, vajavad suured avastused eksperimentide korraldamiseks kalli tehnika kasutamist.
