Hanno Tomberg: praegu ei pea ma reaalseks täielikult venekeelse kanali tulekut
Juba 17 aastat raadios, televisioonis ja paberajakirjanduses kogemusi kogunud Tomberg julgeb väita, et heade raadio- ja telesaadete tootmiseks on rahvusringhäälingul ka piisavalt raha.
Nii teie kui ka Margus Allikmaa on intervjuudes öelnud, et kavatsete suurendada rahvusringhäälingu turuosa, mõeldes eelkõige telele. See saab toimuda aga vaid kahte teed pidi: programm peab muutuma meelelahutuslikumaks või tuleb teha teine kanal. Kumma tee valite ja kas üldse?
Arvan, et mõlemat tuleb teha. Ka ametisse asudes ütlesin, et Eesti Televisioon (ETV) vajab rohkem kvaliteetset meelelahutust. Kui vaadata praegu ETV programmi mahtu, siis sealt moodustab puhas meelelahutus (lavastuslike saadete ja muusikaülekanneteta) veidi alla kolme protsendi. Me ei saa meelelahutuse mahtu väga palju tõsta, sest meil on täita ka ühiskondlik roll ja teatud saated tuleb sellesse programmi lihtsalt panna. Kahe kanaliga on võimalik rohkem meelelahutust toota, teine kanal on võimalik rohkem perekesksemaks teha ja loomulikult pakkuda seal ka sellist programmi, mis meeldiks hästi nõudlikule vaatajale.
Teine kanal tuleks juhatuse ja nõukogu soovil juba järgmisel aastal, ETV 2 arengukavagi on heaks kiidetud. Kuid mida arvavad selle tulekust ja sisust eri ministrid? Kas olete suhelnud?
Praegu on teada, et eri ministeeriumides on erinev nägemus, milline võiks olla teine programm. Avaldatud on arvamust, et see võiks olla ainult venekeelne. Praegune ETV 2 arengukava näeb ette multikultuurset programmi, kus on selgelt venekeelsete saadete vöönd muukeelsele elanikkonnale, aga samas teenindaksime me teise kanaliga siiski eelkõige eestikeelset vaatajat.
Ometi oleks oma vene kanal ju adekvaatse teavitamise mõttes ja lähimineviku sündmuste taustal oluline.
Samas on tõsi ka see, et ükski Eesti meediakontsern ei suuda toota samaväärset venekeelset programmi, nagu seda teevad Venemaa telekanalid. Seetõttu usun, et meie kohustus on eelkõige teenindada oma põhielanikkonda ja pakkuda multikultuurset programmi vähemusele. Praegu ei pea ma reaalseks täielikult venekeelse kanali eetrisse tulekut. Kui rahvusringhääling oleks nii rahastatud, et meilt tellitaks kolme telekanalit, siis nende seas oleks üks venekeelne kanal mõeldav. Aga kordan veel – sellel kanalil oleks ikkagi väga raske konkureerida Venemaalt tulevaga, seda eriti kvaliteetse meelelahutuse osas.
Venekeelne elanikkond on praegu valdavas osas ikkagi seotud uudisteprogrammiga Vremja, nii et meil on kohustus sellega konkureerida. Kuid loota, et venekeelne vaatajaskond hakkab kohe eesti telekanalit vaatama, on enneaegne.
Kas on mõeldav, et peagi jõuaksid ETV kaudu mujale maailma ka ingliskeelsed uudised Eestist?
Hetkel sellist tellimust pole ja arvan, et me peaksime eelkõige teenindama seda elanikkonda, kes Eestis elab. Meil on vajakajäämine muukeelsete saadete osas ja peaksime kõvasti pingutama, et nende infovajadust rahuldada.
Küll arvan aga, et ingliskeelset infot on võimalik anda ETV 24 portaali kaudu. Välismaal olevad ajakirjanikud soovivad saada eelkõige kiiret infot ja seda on kõige kiiremini võimalik saada internetiportaalide kaudu, kus osa tekstidest võiksid olla tõlgitud inglise keelde. Ma ei näe, et televisioonikanal, millel jookseb kõrval ingliskeelne uudislink, seda täita suudaks. Raadios on seda proovitud. Praegune Raadio Tallinn oli algselt ainult võõrkeelsete uudistesaadetega täidetud ja sellel ei olnud piisavalt kuulajaskonda Tallinnas ja selle ümbruses.
Uudised on ükskõik millise meediakanali peamine osa. Kui suure rõhuasetuse olete uudistesse pannud ja milliseks kujuneb uudistetoimetus?
Väga suurt rõhku paneme uudistele kindlasti. See saab olema lähema aasta üks peaeesmärkidest, et kahe organisatsiooni uudistetoimetused liita. Oleme sinna suuna võtnud, oleme leidnud suurepärase uudistetoimetuse juhi Urmet Koogi ja ma loodan, et ta on piisavalt motiveeritud, et kava, tõsta rahvusringhäälingu uudised kõige vaadatavamaks ja kuulatavamaks programmiks, teostub. Me saame tekkivat sünergiat kasutada kindlasti sellistel puhkudel, kui toimuvad erakordsed sündmused, sest raadio on selles osas veel operatiivseim kanal. Samas väga kiiresti eetrisse antud uudispilt koha peal toimuvast annab võimaluse ka televisioonile siin edukalt konkureerida. Kanal 2 kajastus pronksiöö sündmustest andis ju selge viite sellele, et vajadusel on uudistetoimetus võimeline tegema väga head programmi.
Kui oleksite sellel ajal rahvusringhäälingut (ERR) juhtinud, kas siis poleks ETV nende sündmuste käsitlemisel võrreldes Kanal 2 ja TV3-ga nii nõrk olnud, nagu ta oli?
Ma ei taha arutleda teemal, mis oleks. Praegu takkajärele neid sündmusi hinnata pole ka väga suurt mõtet. Peame olema valmis reageerima vastavates olukordades tulevikus ja selleks peab olema valmisolek mõlemas uudistetoimetuses.
Eesti televaataja jaoks on praegu esiplaanil ikkagi Kanal 2.
Kanal 2 teeb väga head programmi. Meil on neilt väga palju selles osas õppida, kuidas välja mängida oma saateid, kuidas teha atraktiivsemat uudistesaadet…
…hakkate siis Reporteri-laadset uudistesaadet tootma?
Ei-ei! Seda kinnitan veel kord, et ETV ei hakka tootma samalaadset uudistemagasini nagu Kanal 2-s. Pigem on meie jaoks märksõnad usaldusväärsus, mõjukus ja kindlasti ka vaadatavus. Tahame oma uudiseid tulevikus näha mõjukate saadete hulgas, lisaks sellele, et neid peetakse väga usaldusväärseteks juba praegu. Soovime ise uudisteemasid välja tuua ja soovime ka ise tellida arvamusküsitlusi.
Milline on tüüpiline eesti televaataja?
Me peame tegema sellist saadet, mis on huvitav nii mulle, sulle kui ka mu naabrile. Kõige lihtsam on klassifitseerida seda, et oleme kõik Eesti Vabariigi kodanikud ja meil kõigil on suhteliselt sarnased huvid. Mainstream-televisiooni pole väga raske teha. Küsimus tekib siis, kui üritame rahuldada ka nende vaatajate huve, kes on väga kultuuriteadlikud või kes eeldavadki ETV-lt ainult selliseid saateid nagu “Välisilm”, mis räägib süvitsi ainult välispoliitikast. Nende rahuldamisega jääb iga telekanal Eestis praegu hätta.
Garanteerite, et ERR-i uudised on tasakaalustatud ning nii sise- kui ka välisasjades kõige paremini informeeritud? Sellisel moel, et ükski poliitik ei saaks tulla ning kuuereväärist kinni võttes märkust teha: selle erakonna asjadest on rohkem räägitud.
Keegi ei välista, et seda tehakse. Aga praegu pole küll ükski poliitik mulle veel helistanud ega öelnud, et oleksime mingis programmis mingisugust teemat kajastanud ebaõiglaselt.
Millal tele- ja raadiotoimetused kokku pannakse? Senini on jäänud ju mulje, et üks organisatsioon küll, aga aetakse erinevat asja.
Hetkel käsitleb rahvusringhäälingu struktuurireform peamiselt ETV-d, kus luuakse eri teematoimetused. Hiljem on võimalik sinna liita ka vastava valdkonna kompetents raadiost.
Niikaua, kuni televisioon ja raadio töötavad kahes majas, pole võimalik seda sünergiat saavutada, kui inimesed õlg õla kõrval ei tööta. Seni, kuni see organisatsioon jääb töötama kokku neljas majas, on väga raske kõiki toimetusi kokku panna. Meie suund ja püüe on valmistada ette struktuur organisatsioonide lõplikuks ühendamiseks, hetkeks, kui uus ringhäälingumaja valmib.
Ja reaalselt valmib see…
Loodetavasti kolime 2011.–2012. aasta jooksul uude majja.
Ja kas seni teevad Eesti Raadio ja ETV ikka uudiseid eraldi? Sünergia on ju eelkõige uudistetoimetuse puhul oluline. Millised need võimalused siis on?
Teiste avalik-õiguslike meediaorganisatsioonide kogemus on näidanud, et ühtses uudistetoimetuses on võimalik ühitada eelinformatsiooni hankimine, samuti kooskõlastada uudiste valiku prioriteedid. Juba täna jagavad televisioon ja raadioprogrammid väliskorrespondente ja ka kohalikud korrespondendid teevad kaastööd mõlemasse kanalisse.
Uus ERR-i hoone läheb teie juhatuse väitel maksma 600–700 miljonit, arhitekt ütleb aga, et kaks miljardit! Kuid kaks miljardit on ju see summa, mis on ETV ja ER –i eelarved kokku olnud alates 2000. aastast praeguseni.
Kaks miljardit krooni on selge eksitus, mille aluseks on võetud Taani arhitekti kodumaal kehtivad hinnad. Ka arhitekt ise tunnistas hiljem, et Eestis võib see olla oluliselt väiksem. Rahvusringhäälingu juhatus hindab, et uue ringhäälingumaja hind peab jääma alla miljardi krooni.
Kas uued korrespondendipunktid avate?
See on meie kindel soov. Millal ja kas see teoks saab, sõltub ikkagi järgmise aasta eelarvest.
Ja see on?
Sellele küsimusele on täna vara vastata, kuid käesoleva aasta kogueelarve maht on suurusjärgus 400 miljonit krooni.
Kas Moskva korrespondendipunkt on prioriteet number üks?
Kindlasti. Samaväärne on aga ka teise korrespondendi saatmine Brüsselisse. Seda just seetõttu, et Euroopas toimuv peaks huvitama igat eestlast, nüüd kui oleme Euroopa Liidu liige.
Kas dokumentaalfilmide osakaal, eelkõige just eestlaste toodetu, suureneb?
Juba praegu on meie programmi mahus väga suur osa dokumentaalfilmide päralt ja suurendame jätkuvalt ka Eestis toodetud dokumentaalfilmide näitamist. Näiteks koostöös kultuurkapitali ja Eesti filmi sihtasutusega tellime igal aastal kuni 12 dokumentaalfilmi Eesti tootjatelt, neid ka rahastades. See rahasumma, mida kolm organisatsiooni selle alla panevad, pole väga suur, kuid selle tulemusena saame kümmekond väga head dokumentaalfilmi ka oma tootjatelt. Lisaks toetame ka Eestis toodetavaid mängufilme.
ETV ekraanil on veidralt palju marginaalseid spordisaateid, mille ülekanded on ilmselt ka päris kallid. Samas küll nõustun, et mis ühe jaoks mõttetu, on teise jaoks oluline. Kuid siiski – kas neid veidi vähem ei võiks olla?
Enamik neist ülekannetest on oma ala tippvõistlused Eestis. Tõsi, spordiülekannete valimisel peame edaspidi olema hoolikamad ja tõepoolest tooma vaatajani suurt publikuhuvi omavaid spordivõistlusi. Kindlasti jäävad ETV ja Vikerraadio programmi ka edaspidi olümpiamängude, kergejõustiku tiitlivõistluste ja suusatamise MK-võistluste ülekanded. Lisaks kanname üle Eesti koondiste esinemisi jalgpallis ja korvpallis.
Suvel näeb ETV ekraanil vaid kordussaateid. Kas järgmisel suvel on plaanis ka suvel värskeid omasaateid toota ja näidata? Pole ju tõsiseltvõetav väide, et suvel inimene üldse telerit ei vaata ja seega ei pea ERR ka oma energiat sellele kulutama.
ERR programmid peavad suutma toota omasaateid aasta ringi, me pole ju saapavabrik, mis suveks kollektiivpuhkusele läheb. Järgmisel aastal on meil suvel kavas toota ka televisiooni hommikusaadet ja lisada programmivalikusse vähemalt üks esmaesitlusega omasaade prime time’is. Kindlasti on augustikuu Pekingi olümpiamängude otseülekannete päralt nii raadio kui ka televisioon.
Kas rahastamise osas tuleb tõrkeid? On raha puudu või piisavalt sellise programmi tegemiseks, millest unistate?
Unistuste programmi tootmiseks on alati rahast puudu. Samas julgen väita, et heade raadio- ja telesaadete tootmiseks on rahvusringhäälingul täna piisavalt raha.
Kuidas raadiost tulnud tandem Allikmaa-Tomberg telemajas vastu võeti?
Kõik on ajalehtedest lugenud, et raadio võttis televisiooni üle. Täpselt selline see suhtumine alguses oli.
Televisiooni, eelkõige nende inimeste juhtimine on ilmselt üks raskemaid ülesandeid, sest kõik nad on staarid – mõni on seda tegelikkuses, mõni vaid enda arvates. Kui raske see teile endale tundub?
Mina hindan inimestes loomingulisust ja kui inimene teeb väga häid saateid, siis võivad tal olla ka oma erisused. Ma hindan seda. Kui see inimene pühendub heade saadete tegemisele, siis vastavalt käitub ka juhtkond. Kui staarid hakkavad juhatusele vastu töötama, siis ei saa ka juhtkond jääda lihtsalt kõrvaltvaatajaks.
Kas ehk sellest tulenevalt on telemaja inimesed omavahelistes vestlustes väitnud, et õhkkond majas on pingeline?
Pingeid on tekitanud kindlasti uue struktuuri arutelud. Juhatuse soov on taastada ka telemajas toimetuste süsteem, millest televisioonis on paar aastat tagasi loobutud. Meie hinnangul on oluline tõsta altpoolt tulevat initsiatiivi, et toimetustepõhises süsteemis leiaksid need ideed, mis valdkonna toimetustest tulevad, rohkem kajastamist ka teleprogrammis.
Kas ii hakka nii olema, et läbi läheb vaid see, mida ütlevad Tomberg ja Allikmaa, vaid käiku lähevad parimad ideed?
Praegu võib see kindlasti veidi nii tunduda, sest me otsime jätkuvalt ETV kanali juhti. Sooviksime leida selle inimese maja seest ja kui ta on paigas, siis on tal kindlasti vaja langetada enamik programmipoliitilistest otsustest.
Miks juhtkond ei toetanud Vahur Kersna soovi minna isapuhkusele?
Ma ei saa väita, et oleksime sellele vastu töötanud. Vahur Kersnal oli seaduslik õigus isapuhkust võtta ja me leppisime sellega.
Ükskõik millise telejuhiga rääkides on alati üks kohustuslik küsimus – kas Urmas Ott naaseb rahvusringhäälingu ekraanile?
Kaalusime seda varianti olukorras, kus Vahur Kersna ütles, et ta ei soovi septembris ekraanile naasta. See oli mõte, kuid kuna “Pealtnägija” meeskond on valmis tootma septembri jooksul kahte Mihkel Kärmase autorisaadet, siis jätsime selle kõrvale.
Aarne Rannamäe on suurepärane saatejuht, kes hakkab juhtima poliitilist autorisaadet. Kui aga keegi Eesti telemaastikul vääriks juhtima isikuintervjuusid jutusaate parimas tähenduses, on see Ott. Olen mõelnud erinevate jutusaadete peale, aga leian, et variant, mille Rannamäe välja pakkus, on väga hea. Saate idee “Vabariigi kodanikud” sai alguse eelmisel sügisel presidendivalimistest, mil üks poliitik ütles: mis te kirjanikud avaldate arvamust poliitika küsimustes, jääge oma liistude juurde. Sealt sündinud idee, et kõigil Eesti Vabariigi kodanikel on võimalus oma arvamust avaldada, on hea lähtepunkt selle saate tegemiseks.
Praegu on ETV ekraanil ikka ühed ja samad tuntud näod: Kersna, Mihkel Kärmas, Maire Aunaste, Mati Talvik, Anu Välba, Marko Reikop jne. Kuhu jäävad uute ideedega värsked staarid?
Selle eesmärgiga on juhatuse juurde loodud koolitusnõuniku ametikoht, kus asub tööle Indrek Treufeldt. Tema tööülesanneteks on ajakirjanike koolitusprogrammide väljatöötamine ja ülikoolidega suhtlemine, et meile nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolist tuleks järelkasvu. Praegu on seis suhteliselt kurb, sest enamik Tartu ülikooli ajakirjandusosakonna lõpetajatest asuvad tööle ajalehtedes, sest neil on vaid trükiajakirjanduse kogemus. Televisiooni- ja raadioõpe on vaeslapse kingades.
Äkki on hoopis juhtunud midagi uskumatut – televisioon lihtsalt ei tõmba enam!
Ei-ei – televisioon tõmbab igal ajal!
Vanad staarid ei lase ehk uutel kerkida.
Ma ei usu. Põhiprobleem on ikka selles, et meie ülikoolides pole tänapäevasel tasemel õppeprogramme, mis valmistaks ette raadio- ja teleajakirjanikke.
Suurepärane saatejuht on ETV-s venekeelsete saatejuhtide poolelt näiteks Natalja Kitam – tema juhitud Foorum pronksiöö sündmuste ajal oli vaid üks ehe näide. Kas teda ja teisi venekeelseid häid saatejuhte on plaanis rahvusringhäälingus eksponeerida ka eestikeelsetes saadetes, kus räägitakse Venemaast ja venelastest– tunnevad nad ju vene problemaatikat paremini kui enamik eesti saatejuhtidest.
Kindlasti. Aga eelkõige tahaksime neid inimesi kasutada venekeelsetes debattsaadetes. Teises kanalis see võimalus avaneks ja teise kanali arengukavasse on venekeelsed debattsaated ka sisse kirjutatud. Ja kust mujalt me leiame neid staare kui oma organisatsioonist.
Olete öelnud, et sõltumatud tootjad teevad ETV-s liiga palju saateid. Samas, ka Euroopa Liidu direktiiv dikteerib, et kõike ei saa rahvusringhääling ise nagunii toota. Milline see piir siis olema hakkab?
Praegu ei suuda rahvusringhääling oma meelelahutussaateid piisavalt toota, mistõttu osa neist saadetest ostame kindlasti jätkuvalt sisse väiketootjatelt. Samas leidsime suvel, et “Terevisioon”, mille meeskonnast enamik on nagunii ETV palgal, peaks olema produtseeritud ETV enda poolt. Sellest ka Raivo Suviste produtsendifirma teenetest loobumine.
Kuuldavasti on mõni teine tootja Suviste peale varem ringhäälingunõukogusse kaevanud, et ETV-s toodab saateid vaid tema. Samas polevat see kaebaja ise suutnud esitada ühtegi head projekti. Kas taas tuttavlik eestlaste kadedus, et ehk läheb ühel liiga hästi ning nõukogu andis teile karmi käsu Suviste vähemalt sellest saatest ilma jätta?
See ei olnud nõukogu otsus, see oli puhtalt juhatuse otsus.
Kas Eesti Raadiosse minnes tajusite Allikmaaga kohe, et klapp on hea ja koos tuleb jätkata ka loodavas ERR-s?
Margus tegi mulle ettepaneku tema meeskonnaga liituda sellel suvel. Pärast sain teada, et mu kandidatuur oli esitatud ka kahe teise kandidaadi poolt. Nii et see polnud ainult Marguse valik.
Olete olnud ka Eesti Päevalehe peatoimetaja. Kas on võrreldavaid momente Eesti Päevalehe ja ERR-i uuendamisel? Kas on kogemusi, mida omast ajast nüüd saab ära kasutada?
Need on suhteliselt sarnased tööd – mõlemad on administratiivsed. Arvan, et see juhtimiskogemus ja eelkõige Eesti Päevalehe formaadi muutus 2000. aastal on mulle andnud kogemuse, kui tuleb teha muudatusi suurte organisatsioonide töös. Nii et selle kogemuse võrra olen ma rikkam.
Milline on teie arvates praegu ERR-i maine?
Arvan, et osa ühiskonnast pole veel teadvustanud, et raadio ja televisioon on üheks organisatsiooniks liidetud ja praegu käsitletakse avalikkuses ikkagi ETV-d ja Eesti Raadiot eraldi. Arvan, et sügise jooksul, kui rahvusringhääling oma uue logo kasutusele võtab, hakatakse rohkem rääkima ERR-ist. Selle organisatsiooni mainet saame me vaid ise luua ja tekitada. Enne 1. juunit seda ju polnud.
Kas koorem, mille enda kanda olete võtnud – ERR-ist parima kanali tegemine – ei tundu pisut raskena?
Iga algus on raske, aga mind on alati huvitanud töö inimestega. Ma näen, et mõlemas organisatsioonis on väga palju neid inimesi, kes soovivad tõsta saadete kvaliteeti ja programmi mainet.
CV:
Hanno Tomberg
S: 22.05.1967
Perekond: abielus
Haridus: kõrgem, ajakirjandus
Töökohad:
2007– ERR juhatuse liige
2004–2007 Eesti Raadio uudiste- ja sporditoimetuse juhataja
2001–2004 TV3 uudiste peatoimetaja
2000–2001 Eesti Päevalehe peatoimetaja
1992–1999 Äripäeva uudistetoimetuse juhataja
1990–1992 Eesti Raadio sporditoimetuse toimetaja
