Kas ja kuidas aitab ülikool vaesel tudengil spordinäljaga toime tulla?
Kui terve koolilaps keskkooli lõputunnistust ilma kehalise kasvatuse hindeta naljalt kätte ei saa, siis ainus kõrgkool, kus kehalisel kasvatusel tunniplaanis koht leidub, tundub olevat Tallinna tehnikaülikool (TTÜ).
“Minu meelest ei olnud see küll kohustuslik, aga ma võtsin ja käisin sulgpalli mängimas – väga tore oli,” räägib TTÜ turundusjuhtimise magistriõppes õppiv Eliis Salm ning selgitab, et kool lubab tasuta võtta kolme semestri jagu trenne (sealhulgas korvpalli, pingpongi, jõusaali, aeroobikat jms) ning kui seal korralikult kohal käia, saab selle eest ka ainepunkte.
Kehalise kasvatuse eest saab ainepunkte ka Tallinna ülikoolis (TLÜ). Seal teisel kursusel antropoloogiat õppiv Piibe Kolka teadis seda juba varem, aga avastas alles hiljuti, et ülikool pakub talle võimalust ka näiteks joogat tehes kraadile lähemale saada. Ta imestab, et kooli sisse astudes sai temast automaatselt TLÜ spordiklubi liige ning seetõttu on muist sportimislõbusid tema jaoks täiesti tasuta.
Tartus ei paista ainepunkte ega tasuta trenne kuskilt. Tartu ülikooli (TÜ) riigiteaduste tudeng Priit Kallakas räägib, et sportimiseks peab ikka oma taskut kergendama, aga kui küsida, siis antakse abi küll. “Näiteks politoloogia ja avaliku halduse osakond on toetanud meie korvpallitreeninguid, kattes poole ulatuses saali kasutamise üüriarveid,” räägib Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi võrkpalli harrastajate treeningutel käiv Kallakas. Keskkonnatehnoloogiat õppiv Laura Randmaa tõmbas enda jaoks TÜ spordiklubi maha siis, kui selgus, et tervest ülikoolist saab harrastajate võrkpallitreeningutel osaleda vaid 16 inimest. “Pettusin väga,” tõdeb ta.
Tuleb vaeva näha
Mis puutub aeroobikatreeningutesse, siis need maksavad TÜ tudengile 2000 krooni semestris. “Trennid pole küll nii läikivad ja säravad kui eraklubides, kuid minu arvates normaalsed,” ütleb kevadel riigiteaduste bakalaureuseõppe lõpetanud Evelin Soosaar ja lisab: “Ametlikult said vist grupid väga ruttu täis, aga alati sai rääkida ja oli võimalik ümber vahetada.”
Kui aga 2000-kroonine pilet üle jõu käib, siis saab minna trenni maaülikooli, kus semestrijagu aeroobikat maksab üliõpilasele 800 krooni.
Kui keskkoolis oli kehalise kasvatuse puudumistõend sageli parajalt suur rõõmuallikas, siis ülikoolis käies tuleb vaeva näha, et sportimisvõimalust leida. Vahel võib sobiva variandi leidmine osutuda ehmatavalt keeruliseks.
Hinnanäiteid
TTÜ spordihoone
•• Jõusaali kuupääse on 500 krooni (ehk 2500 krooni semestris); pallisaali üür 400–650 krooni kord.
TÜ akadeemiline spordilubi
•• Tudengisoodustusega maksab aeroobika 2000 krooni, pallimängude eest tuleb välja käia 800 krooni semestris; pallisaali üür 200–300 krooni kord.
