Pöördumine Lukasele: kool ei toeta isiksuse arengut
“Ebarahuldav õpikeskkond on jätnud tahaplaanile isiksuse arengu toetamise ja väärtuskasvatuse põhimõtted põhikoolis,” seisab Päevaleht Online´ile edastatud avalduses. ”Gümnaasium ei paku endiselt valikuid, et õppijad saaksid ise võtta vastutuse oma jätkuõpingute, elutee ja karjääri planeerimisel. Haridus- ja koolikorralduse süsteem ei toeta elus toime tuleva isiksuse arengut ega väärtusta õpetajate kutsetööd.”
Ühendused kritiseerivad ka riigieksamitulemuste põhjal hariduse kvaliteedile hinnangu andmist.
“Leiame kahetsusega, et juba pikka aega on saanud ühiskonnas hea hariduse ainukeseks mõõdupuuks riigieksamite tulemused ja ülikooli jõudmine, mille taustal on pidevate hinnangute andmise tõttu koolides ebaterve vaimne keskkond ning langenud aastate jooksul põhikoolist välja tuhanded noored,” seisab avalduses.
Vastavalt 29.septembril toimunud õpilaste, õpetajate ja lastevanemate ühiskonverentsil tehtud järeldustele, teevad organisatsioonid haridus- ja teadusministeeriumile alljärgnevad ettepanekud:
Uue õppekava koostamisel:
1) Uuelt õppekavalt ootame senisest suuremat ainetevahelist integreeritust,
2) Uue õppekava arendamise kontekstis tuleb ümber vaadata õpilaste hindamissüsteem. Jätkuvalt tuleb toetada positiivset kool kodu koostöös lapse arengu hindamist, oluline on arenguvestluste läbiviimise kvaliteedi tõstmine ning tingimuste loomist positiivseks võrdlevaks enesehinnanguks, andes enam võimalusi objektiivse enesehinnangu kujunemiseks noorukieas. Ühe võimalusena pakume välja õpilase arengu jälgimist kooliaasta alguses läbiviidava oskustesti ja aasta lõpul tehtava sarnase testi kaudu,
3) Tuleb suurendada valikainete mahtu juba põhikooli III astmes,
4) Oluliselt peab paranema õppekirjanduse kvaliteet ja õppematerjalide tootmine. Õpikute kirjutajad peaksid tulevikus lähtuma eelkõige õpilasest,
5) Uues õppekavas tuleb rohkem luua võimalusi suulise eneseväljendusoskuse arendamiseks.
Igapäevase õppetöö korraldamisel:
1) Õpetaja on õppekava interpreteerija ja tegelik elluviija, kelle tegevuse peamine eesmärk on õpilase julgustamine oma eesmärke seadma ja toetamine nende saavutamiseks,
2) Õpilane on kordumatu oma isikupäras, mitte õppetöö läbiviimise objekt. Uue õppekava rakendamine peab toetama õpilase muutumist tänasest abstraktsest objektist subjektiks, kes oskab ja tahab ennast ise arendada,
3) Soovides tõeliselt muuta tänast üldhariduskooli, peame nii mõneski osas võtma õppust vabakoolide kogemustest,
4) Traditsiooniline klassitund kui tänane peamine õppetöö vorm on iganenud. Tarvis on laialdaselt üle minna õppevormidele, mis peavad silmas loovust ja mängulisust. Seda tuleks meeles pidada ka õppekava koostamisel,
5) Õpilaste hindamisel koolis, tuleb kiiremas korras hakata arvesse võtma õpilase poolt mitteformaalses hariduses tehtavat. Riigi ülesanne on luua tingimusi kultuurse ja haritud inimese kujunemiseks haridussüteemis toetades mitteformaalse hariduse ning eneseteostuse tähtsust (õpilasesindused, koolipeod, tähtsündmused, vabatahtlik töö, heategevus jne),
6) Ka õpetaja vajab enam koolivaldaja toetust, et end koolitada ja uuega sammu pidada,
7) Kohalikul omavalitsusel tuleb jälgida lubatud õpilaste piiraarvu klassis ja vajadusel rakendad õpetajatöö toetuseks tööle abiõpetajaid.
Karjääri -ja kutsenõustamisel:
1) Kutse ja karjäärinõustamine peab muutuma kooli loomulikuks osaks, mitte jääma rahakamate koolide privileegiks ning olem süsteemne ja kvaliteetne. Läbimõeldud nõustamine peab algama juba lapse esimesse klassi astumisest alates,
2) Põhikoolis õppimise jooksul peab iga noor suutma koos kvaliteetse kooli ja lapsevanema toega, teha valiku enda haridusetee jätkamises,
3) Viia läbi lastevanematele aja- ja asjakohaseid koolitusi ja edendada võimalusi nende informeerimiseks oma lapse arengutest,
4) Kasutada enam meediavõimalusi tööturuvõimaluste avamisele näidates seejuures hariduse olulisust.
