Muuseum võitleb rassismi levitamise süüdistustega
Ajakirjanduses kajastatud süüdistused, et eesti folklooris leidub rassismi, võib muuta tavakasutajatele ligipääsu internetis olevale folklooriandmebaasile raskemaks.
Kirjandusmuuseumis küpseb plaan sulgeda eesti folkloori andmekogud internetis registreerimata kasutajatele, sest tudengitele ning teaduritele suunatud andmebaasides leiduvaid nalju on teadlaste arvates viimastel nädalatel korduvalt kasutatud kontekstist välja rebitult.
Kaks nädalat tagasi väitis venekeelne ajaleht MK Estonija, et Eesti koolides sunnitakse kooliõpilasi lugema kümmekond aastat tagasi välja antud anekdoodiraamatuid, mis sisaldavad rassi ning rahvuse tasandil diskrimineerivaid nalju. Ka ajakirjanik Krister Kivi juhtis viimases Eesti Ekspressis tähelepanu seigale, et riiklikult finantseeritavas kirjandusmuuseumi serveris www.folklore.ee avaldatakse eriti rassistlikke anekdoote.
Andmebaasid vaid teadlastele
Viimaste nädalate sündmuste mõjul peeti kirjandusmuuseumis teisipäeval koosolek, kus leiti, et üheks lahenduseks võib olla serveris leiduvate, üliõpilastele ja teadlastele uurimistööde tegemise lihtsustamiseks avatud andmebaaside sulgemine registreerimata ning kasutajatunnuseta isikutele.
“Kirjandusmuuseumis toimus teisipäeval koosolek, kus arutati folklooriandmebaaside edaspidist avalikkusele avaldamist. Ühe variandina käis läbi ka, et andmebaasidele pääsevad edaspidi ligi ainult salasõnaga varustatud inimesed,” teatas rahvaluule doktorant Liisi Laineste Eesti Päevalehele. Siiski ei saa veel täpselt öelda, kuidas ja millal ligipääsu piiratakse, sest idee on alles arengujärgus.
Laineste koostas Eesti nüüdisaegsete netianekdootide kogu, kus naljad on jaotatud eri kategooriatesse. Etnilistest naljadest käib enamik just mustanahaliste kohta, kuid Laineste sõnul leidub tänapäevaseid rahvusanekdoote tunduvalt vähem kui näiteks Nõukogude ajal. Toona olid põhistaarideks tšuktšid, eelmise sajandi alguses aga hiidlased, saarlased ja rannamehed.
“Meie uurime anekdooti kui teksti ning meie jaoks pole see iseenesest vaenulik, kuid sotsiaalses keskkonnas võib nali omandada agressiivse varjundi,” teatas Laineste. Folkloristide arvates ei pruugi nali alati tähendada vihkamist, vaid tegu on mänguga stereotüüpide ümber.
Eile kirjutas Postimees, et haridusminister Tõnis Lukas palus ajalehele MK Estonija antud intervjuus vabandust ning lubas anda käsu kõrvaldada soovitatava kirjanduse nimekirjast poliitiliselt ebakorrektseid nalju sisaldavad anekdoodiraamatud.
“Nali ja folkloor pole tegelikkuse peegel. Näiteks naljad neegritest on rahvusvahelised ning nende sagedase esinemise põhjuseks pole eestlaste seas leviv rassism,” põhjendas neegrinaljade levikut kurikuulsa naljaraamatu “Banaanil on nohu” koostaja Eda Kalmre.
Serverist võib leida Eesti rahvakalendri tähtpäevade, keerdküsimuste, mõistatuste, piltmõistatuste, sõnamängude, vanasõnade, etnoastronoomia, etnobotaanika, kõnekäändude ja rahvausundi andmebaase.
