Tühi parteikassa tõi kaasa tüli roheliste juhatuse liikmete vahel
Kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks valmistuv Erakond Eestimaa Rohelised lasi lahti senise peasekretäri ja jagas tema ülesanded võrdselt kõigi 19 juhatuseliikme vahel. Osa juhatuseliikmeid on erakonna meililistides avaldanud otsuse tegemise viisi üle pahameelt.
Roheliste riigikogu fraktsiooni juht Valdur Lahtvee selgitas, et tegemist pole sugugi ootamatu otsusega ning erakonna juhtimise efektiivsemaks muutmist on arutatud juba paari kuu jooksul. “Erakonnas leiti, et juhatuse liikmed on vaja tööle panna. Meie ressursid on väiksed ning juhatuse liikmete kogemus on vaja ära kasutada,” valgustas ta oktoobri lõpul sündinud otsuse tagamaid. “Peab möönma, et erakonna peasekretäri panus oli ka mittepiisav.”
Nüüdseks ametist lahkunud roheliste peasekretär Dagmar Mattiisen ütles, et juhatuse otsuse põhjenduseks oli rahaliste vahendite nappus ja vajadus hakata kohalike omavalitsuste valimiste lähenedes looma piirkonnaorganisatsioone. “Võeti vastu otsus, et otstarbekam on peasekretärile kulutatud raha hakata jagama projektipõhiselt juhatuseliikmetele, kes hakkavad nüüd piirkondade arendamisega tegelema.”
Mattiiseni sõnul maksti talle erakonna kassast 12 500 krooni kuus. “Ma ise loodan ka jaanuarist projektidega tegelema hakata,” ütles ta.
Arusaamatus erakonnas
Kuigi Lahtvee nentis erakonna ressursside nappust, polnud ta nõus sellist seost tõmbama. “Eelkõige kasutame ära inimeste vabatahtliku töö,” sõnas ta.
Ent uus suund on tekitanud osas otsustusõigusega liikmetes ka pahameelt, sest otsus langetati 29. oktoobril juhatuse erakorralisel koosolekul, kus kõigil juhatuse liikmetel polnud või-malik osaleda. “On arusaamatu, miks üheksa juhatuse liiget ei saa peasekretäri lahtilaskmise üle otsustada õiguspärasel koosolekul,” kurjustasid Anti Poolamets, Jüri Ginter ja Paul Tammert 31. oktoobril erakonna siselisti saadetud kirjas. “Kõige suurem häda selliste juhtumite puhul on see, et liikme usaldus võib kaotsi minna ning juhatust hakatakse süüdistama manipuleerimises.”
Samal ajal tegeleb erakond 2009. aastal toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste jaoks oma idee otsimisega. “Selge ja kandva idee otsimine on olnud viimasel ajal meie peateemaks. Ehk on selleks meie väljakäidud ökolinna rajamise idee,” rääkis erakonna kogukonnasuhete eestkõneleja Mikk Sarv rohelisi haaranud mõttest rajada Eestisse asula, mis suudaks oma energiavajaduse ise katta.
Sellest on hiljuti rääkinud ka erakonna eestvedaja Marek Srandberg, kes usub, et pakutud mõte on langenud tõesti heasse pinnasesse. “Nii kinnisvara- kui ka tehnoloogiaarendajatele on see kindlasti igati asjakohane väljakutse,” kirjutas Strandberg oma blogis 5. novembril.
Kommentaarid
Kristen Michal
Reformierakonna peasekretär
Erakonna peasekretär on nagu ettevõtte tegevjuht. Ta vastutab rahaliste ressursside, poliitika planeerimise ja personali eest. Vajadusel on ta ka erakonna kõneisik.
Ma ei kujutaks kindlasti Reformierakonda ilma peasekretärita ette. Ükski asutus ei saaks läbi juba sekretäritagi. Sekretäri puudumine tähendaks seda, et kohvimasin lakkaks peatselt töötamast, koristajad õigel aja koristamast ning lõpeks ka tualettpaber. Kas keegi tahaks seda katsetada?
Kadri Must
Keskerakonna endine peasekretär
Ma ei kujutaks kindlasti Keskerakonda ilma peasekretärita ette. Selle ametikoha täitja on lüliks juhatuse ja erakonna ametnike vahel, hoiab end kursis fraktsiooni asjadega. Ühesõnaga üks suur kontaktisik.
Ülesannete jagamine paljude inimeste vahel tähendab, et mitte keegi ei vastuta ning kellelegi ei saa toetuda. See ei tule kindlasti välja. Aga ehk on selle taga soov mitte teha oma erakonnast parteid, mida väljendab ka see, et neil pole esimeest.
