Pendelränne tekitab ummikuid
Valglinnastumine toob Harjumaalt Tallinna spetsialiste ja Tallinnast valdadesse oskustöötajaid suurtööstusse, mis on pealinnast maale kolinud.
Hiljuti toimunud Tallinna visioonikonverentsil esitlesid ühiskonnategelased Tallinna tehnikaülikooli korraldatud pealinna ja selle lähiümbruse arengut puudutavat uurimistööd “Pealinna regiooni mõiste ja linnapoliitika alused ning põhilised arengusuunad”. Paljude konverentsil esinenud poliitikute meelest oli uuringule toetudes üks valusaim probleem valglinnastumisest tulenev pendelränne ehk olukord, kus inimesed elavad ühe, töötavad aga teise omavalitsuse territooriumil.
Miidurannas elav ja Mustpeade Majas töötav Juta Taniel aga kinnitas, et tema käib kodust kaugel tööl, sest see talle meeldib. “Mulle meeldib elada 15 kilomeetri kaugusel linnast mere ääres ja töötada vanalinna majas. Nii tahan ma minna tööle ja tahan minna koju.”
Ummikud ja pikk vahemaa Tanieli ei häiri. “Kord olin ootamatult sunnitud 20 minutiga tööle jõudma ja siis mõtlesin küll, et miks see kodu peab nii kaugel olema. Üldiselt võin ma tööle sõita tipptunnist hiljem ja see annab mulle eelise, et selleks ajaks on suuremad ummikud möödas. Mulle meeldib autoga sõita, sest saan siis kõik oma vajalikud mõtted läbi mõelda,” põhjendas Taniel.
Elukohas pole erialast tööd
Uuringu koostanud tehnikaülikooli regionaalpoliitika õppetooli juhataja Sulev Mäeltsemees rääkis, et uuringus puudutati rohkem näiteks piirkonna teenuste osutamist kui tööhõivet, kuid mingeid järeldusi saab siiski teha. “Pealinnas käivad mujalt tööl need inimesed, kes on hiljuti lähivaldadesse kolinud, kuid kelle töökoht on jäänud samaks. Elukohas neile vastava eriala tööd ei pakuta,” ütles Mäeltsemees. Samas ei osanud ta öelda, millised ja kui paljud inimesed käivad Tallinnast mujal Harjumaal tööl, sest vastavad andmed Tallinnal puuduvad.
Sama uuringuga tegelenud Rae vallavanema Raivo Uukivi sõnul aga käivad Tallinnast valdades tööl inimesed, kes töötavad maale kolinud suurtööstustes. “Sellistest ettevõtetest on kohalikele elanikele rohkem kahju kui kasu, sest need kulutavad infrastruktuure ja saastavad keskkonda, võttes samas oma töötajad kaasa. Näiteks Kalev veab meile oma töötajaid lausa bussidega kohale,” seletas Uukivi.
Ränne tekitab ummikuid
Rae vallavanema kinnitusel põhjustab iga tööpäev toimuv kahesuunaline pendelränne valla teedel ummikuid, kuid siiski võib loota ka olukorra aeglast paranemist.
Harku abivallavanem Sulev Roos kurtis samuti rändest tulenevate ummikute üle. “Ühis-transport on viletsas olukorras ja seepärast kasutavad inimesed linnasõiduks autosid, mis tähendab liikluse takerdumist Haabersti ristmikul. Niipalju kui võimalik, saavad inimesed tööd ka vallas, kuid olgem ausad, meil ei jätku Tabasalu tehnopargi, majoneesitehase, plastikapakendite tehase ja teiste sääraste ettevõtete jaoks kvalifitseeritud tööjõudu,” selgitas Roos.
Ühe suurima Tallinnas töötajate hulgaga Saue vallal ei ole abivallavanem Priidu Kalbre sõnul seoses pendelrändega probleeme. “Suurem osa pealinnas töötavatest inimestest on Laagri aleviku elanikud, kes käivad tööl kas 18. või 27. Tallinna liinibussiga,” kinnitas Kalbre, kelle sõnul vald ei saa kurta ka töökohtade puuduse üle.
Enim tuleb töötajaid Viimsist
••Tehnikaülikooli uuringu tulemustest selgus, et kõige rohkem käib inimesi Tallinnas tööl Saue vallast. Omavalitsuse 8249 inimesest reisib tööpäeviti pealinna ja kodu vahel 79 protsenti.
•• Teisel kohal on Viimsi vald, kust 14 252 inimesest sõidab Tallinna tööle 74 protsenti, ja kolmandal kohal väike Anija vald, kust pealinna sõidab tööle 70 protsenti elanikest.
•• Arvuliselt käib inimesi kõige rohkem Tallinnas tööl Viimsi vallast ehk 10 546 elanikku.
•• Statistikaameti andmetel käis 2006. aastal Tallinnast Harjumaal tööl ligikaudu 12 400 inimest. Harjumaalt käis Tallinnas tööl ligikaudu 31 900 inimest ehk 13,2 protsenti Tallinnas töötavatest inimestest.
