Sigar, piip ja vesipiip pole kindlasti ohutud
“Kuni 1994. aastani tõusis Eestis suitsetajate arv, seda nii meeste kui ka naiste hulgas. Tollal surdi ka kõige rohkem veresoonkonna- ja südamehaigustesse. Ka teistes Balti riikides. Seda seostatakse tollaste väga kiirete muutustega ühiskonnas,” meenutab Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja professor Margus Viigimaa. Siis hakkas suitsetajaid vähemaks jääma ning arstid, riik ja rahvas võinuks justkui kergendatult hinge tõmmata – ehk hakkame tsiviliseeritud riigiks saama, mida muu hulgas iseloomustab ka väike suitsetajate arv. Aga säh sulle! Aastast 2004 hakkas suitsetajate arv Eestis jälle suurenema.
“Nii et suitsetamine on Eestis endiselt väga suur probleem,” tõdeb Viigimaa. Nüüd on see ka naiste probleem, sest vanasti suitsetasid naised Eestis suhteliselt vähe. Seda, et suitsetamine on üks suuremaid terviseriske üldse, pole Viigimaal vaja nimetadagi.
Suur mure noorte pärast
Järgmine mure on Viigimaal noorte pärast. Ja seda õigusega. “Kui võrrelda 2001/02. aasta uuringutulemusi andmetega aastatest 1994–1998, on näha, et noori suitsetajaid on juurde tulnud. Tollal (2001/02) suitsetas kolmandik poisse vähemalt kord nädalas, sama tegi vähemalt viiendik tüdrukutest. Kriitiline iga ongi 14–15 aasta vanuses. Mis edasi saab, sõltub väga palju kollektiivist, klassist ja sõpruskonnast, kus noor viibib. Elik kas suitsetamine jääbki halvaks harjumuseks (loe: hiljem sõltuvuseks) või on see ainult korraks proovimise pärast,” ütleb Viigimaa.
Kolmas mure on passiivsed suitsetajad. “Ameeriklased nimetavad seda sõnaühendiga second-hand-smoking. Ja on välja arvutanud, et passiivne suitsetamine põhjustab mittesuitsetajatel südamehaigustesse haigestumise riski 30% tõusu. Arvatakse, et passiivne suitsetamine on tunduvalt olulisem haigestumise riskitegur kui mis tahes muud keskkonnamõjud, nagu saastunud õhk jne,” ütleb Viigimaa.
Vesipiip pole ohutu
Paar müüti kummutab Viigimaa samuti. Miskipärast arvatakse, et sigari ja piibu suitsetamine ei ole nii kahjulik kui sigarettide tõmbamine. Sellealaseid uuringuid on Viigimaa sõnul küll suhteliselt vähe tehtud. Tõsi, mõnede nende väheste uuringute tulemused näitavad, et kopsuvähi seisukohalt on sigari ja piibu suitsetamine tõesti pisut vähem ohtlik. “Aga kindlasti pole see ohutu ja uuringud näitavad, et risk haigestuda kopsuvähki või südame- ja veresoonkonnahaigustesse on ka piibu- ja sigarisuitsetajatel oluliselt suurem kui mittesuitsetajatel,” rõhutab arst.
Järgmine müüt on nn ohutu vesipiip, mis läks vahepeal noorte hulgas väga moodi. “Kui sigaril, sigarettidel ja piibutubakal on tõrva- ja nikotiinisisaldus pakil kirjas, siis vesipiipu pannakse igasugust puru. Enamasti on see küll tavaline aromaatne tubakas. Samas võib tihti olla, et selle hulgas on ka kergelt narkootilisi aineid. Nii võibki juhtuda, et mõni nooruk arvab pahaaimamatult, et suitsetab seltskonna mõttes ainult õunamaitselist puru, aga tegelikult on asi palju hullem,” hoiatab Margus Viigimaa.
Närimistubakas teeb kahju
Närimistubakas pole Eestis eriti populaarne ja seda meil ei müü-da, kuigi aeg-ajalt tuuakse reisilt ikka kaasa. “Ka selle puhul usuvad inimesed siiralt, et see ei tee midagi halba. Uuringud aga näitavad, et närimistubakaga saab inimene palju suurema nikotiinikoguse kui sigarettidega. Olgugi et mitu ohtu – CO2, temperatuuri kahjustav toime jne – jääb närimistubakaga ära, aitab seesama puhas nikotiin kaasa trombide tekkimisele, kahjustab veresoonte seinu, põhjustab veresoonte lupjumist jne. Lisaks kahjustab närimistubakas suu-õõnt ja võib tekitada ka igemehaigusi,” viitab Viigimaa teistele ohtudele.
Tema sõnul on suitsetamise vähendamiseks kaks teed. Esiteks: suitsetajad saavad lõpuks aru, et see on suur terviserisk, ja otsustavad loobuda. Viigimaa rõhutab, et seda pole kunagi hilja teha. Suitsetamisest loobunu tervis taastub südamehaiguste aspektist küllalt kiiresti ja infarktirisk väheneb juba 5–15 aastaga mittesuitsetajaga samale tasemele.
Teisalt on Viigimaa sõnul väga oluline püüda lastele selgeks teha, et nad üldse suitsetama ei hakkaks. “Täiskasvanuna saadakse aru, et tuleks loobuda, aga siis on juba sõltuvus tekkinud ja see on väga raske. Nii et lihtsam on üldse mitte suitsetama hakata,” rõhutab Viigimaa.
