Suitsetamine on sama raske sõltuvushaigus kui heroiinisõltuvus
“Suitsetamisest loobumine pole tahtejõu küsimus. Suitsetamine on sõltuvushaigus ja see on nii ka rahvusvaheliselt paika pandud. Suitsetamine on füüsiline sõltuvus – ja oma tugevuselt sama suur kui heroiinisõltuvus,” kinnitab Tallinna tehnikaülikooli tehnomeedikumi kardioloogiakeskuse juhataja professor Jüri Kaik. Suitsetamine ja heroiinitarbimine erinevad aga selle poolest, et heroiin tapab ruttu – tavaliselt üledoosi tõttu. Suitsetamise kätte suremisega läheb rohkem aega.
Niisiis, suitsetamine on raske haigus, mis on omakorda paljude teiste, tihti surmaga lõppevate haiguste peamine riskitegur.
Vaeste riikide häda
Kaigi sõnul on suitsetamine Eestis kõige olulisem südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegur. Nendesse haigustesse sureb meil 60% inimestest, see näitaja on kaks ja pool korda suurem kui Soomes ja kolm korda suurem kui 25-s Euroopa Liidu riigis keskmiselt.
Kaik juhib tähelepanu ka sellele, et vähki haigestumise põh-justest teatakse vähe, vaid kopsuvähki võib suitsetamine tekitada kindlasti. Samas südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid me teame ja need on kõik kõrvaldatavad.
Kaik on üsna veendunud, et suitsetamine on suurel määral vaeste riikide ja arengumaade häda. Seda kinnitavad ka üleilmsed uuringu- ja vaatlusetulemused. Mõningase möönduse teeb Kaik sellistele mitte just kõige vaesematele riikidele (Hispaania, Jaapan), kus suitsetamine on omamoodi rahvuslik traditsioon.
“Aga ka neis riikides langeb suitsetajate arv kiiresti,” möönab professor. Eestis on aga suitsetamine sama populaarne kui näiteks Nigeerias.
Reklaam teeb suurt kahju
Kaik peab suitsupaki hinna tõstmist üheks olulisemaks asjaks, mis aitaks suitsetamist vähendada. Euroopas on kõige kallimad sigaretid Inglismaal (7,5 eurot ehk siis umbes 117 krooni pakk), Eestist vähem maksavad sigaretid aga ainult Leedus ja Lätis.
Tõenäoliselt mõjutaks sigarettide hinna tõus meil enim just noori – kui ikka taskurahast ei piisa nii kino kui ka suitsupaki jaoks, on lootust, et sigaretid jäetakse tihedamini ostmata.
“Et sigarettide pärast vargile ja röövima mindaks, nagu seda näiteks heroiinisõltlane võib teha, ma eriti ei usu,” loodab Kaik. Kaigi sõnul ongi suitsusõltuvuse väljakujunemiseks kõige ohtlikum iga enne 18. eluaastat. Vanemas eas tuleb rohkem juurde nn pühapäevasuitsetajaid, kellel ei pea suitsupakk tingimata kohe hommikul öökapil käeulatuses olema.
Teine, mis Kaigi sõnul suitsetamist populaarsena hoiab, on reklaam. “Suitsetamine on reklaami abil kunstlikult esile kutsutud epideemia,” ütleb Kaik. Aastas läheb sigarettide reklaamiks umbes 126 miljardit Eesti krooni. Võrdluseks: Eesti riigi järgmise aasta eelarve on 96,3 miljardit krooni. “Kui Marlboro oma seni maailma edukaimaks peetavat Marlboro-mehe kampaaniat kuuekümnendatel alustas, suitsetas USA-s 60% meestest,” juhib Kaik tähelepanu reklaami mõjule.
Praegu, tõsi küll, suitsetab USA-s 25% meestest. Mis on omakorda näide sellest, et tsiviliseeritud riikide meeste hulgas suitsetamine väheneb. “Meie ei ole selles mõttes kahjuks tsiviliseeritud riik,” nendib Kaik.
Sihikul on noored ja naised
Naiste seas aga suitsetamine ei vähene. Seda seostatakse sõltumatuse sooviga, igipõlise meeste (või kelle tahes) rõhumise alt vabanemisega. Kaik toob näite Saksamaalt: Berliinis suurenes suitsetamine pärast müüri langemist 300%. Praegu ongi reklaamifirmad hoolega sihikule võtnud noored ja naised, osa reklaame on suunatud ka otse näiteks mõlemast soost homoseksuaalidele.
Professori sõnul pole suitsetamist maha jätta tegelikult kunagi hilja. Suurbritannias 50 aastat kestnud uuringu tulemused näitasid, et suitsetamise mahajätmisel 30-aastaselt kadus risk haigestuda suitsetamisest põhjustatud haigustesse ajapikku täielikult.
Neil, kes jätsid suitsetamise maha 50-aastaselt, vähenes risk poole võrra.
Uus lootus suitsetamisest loobuda soovijaile
Professor Jüri Kaik: “Ravimitööstus tõi äsja turule uue põlvkonna ravimi neile, kel on tõsine soov suitsetamisest loobuda. Tegu on varenikliiniga (USA-s tuntakse seda Chantixi ja Euroopas Champixi nime all), mis on ajus asuvate alfa 4 beeta 2 nikotiin-atsetüülkoliini retseptorite osaline blokaator (võtab ära dopamiinist alguse saava heaolutunde – pole mõtet suitsetada) – ning samal ajal osaline stimulaator – kutsub mingil määral (u 35–60%) esile nikotiinist põhjustatud rahuldusreaktsiooni ja vähendab sellega abstinentsi- ehk võõrdumisnähte.
Nikotiiniasendusravi (närimiskumm, inhalaatorid, ninasprei, nahaplaastrid) on üksnes asendusravi abstinentsi vähendamiseks.
Veel kasutatakse nikotiinisõltuvusest vabanemiseks antidepressantidel põhinevaid ravimeid (bupropioon, nortriptüliin), mis mõjuvad serotoniinisüsteemile (serotoniini nimetatakse rahvakeeli ka rõõmuhormooniks), suurendades selle kontsentratsiooni, vähendavad ärevust ja tõstavad inimese meeleolu nagu antidepressandid ikka.”
Statistika
Mis juhtub siis,
kui suitsetamisest loobuda:
•• 20 minuti pärast taastub vererõhk, pulsisagedus;
•• 24 tunni pärast normaliseerub väljahingatav CO2 tase;
•• 48 tunni pärast on organismist nikotiin väljunud, taastuvad maitsmine ja haistmine;
•• 12 nädala pärast on kopsufunktsioon paranenud 30%;
•• ühe aasta pärast on müokardiinfarkti haigestumise risk vähenenud umbes 50%;
•• kümne aasta pärast on risk haigestuda kopsuvähki vähenenud samuti 50%;
•• Viie aasta pärast on igasugune infarktirisk langenud samale tasemele kui sellel inimesel, kes pole kunagi suitsetanud.
1,2 miljardit suitsetajat
•• Maailmas suitsetab umbes 1,2 miljardit inimest.
•• Eestis sureb südame- ja veresoonkonnahaigustesse 60%, vähki 16% inimestest.
