ETV2 järgmisel aastal ilmselt eetrisse ei tule
Seaduse järgi peab rahvusringhääling edastama kaht teleprogrammi, kuid praegune riigieelarve eelnõu ei võimalda ETV-l teist programmi isegi järgmisel aastal alustada.
Ringhäälingunõukogu esimees Andres Jõesaar ütles eile Päevalehele, et praeguseks on kujunenud kummaline olukord, kus kõik poliitikud toetavad ETV2 avamist, kuid see toetus ei ole üheski dokumendis materialiseerunud. “Esitasime kanali avamiseks vajaliku raha taotluse riigieelarvesse, kuid praeguses variandis on selleks ette nähtud null krooni. Vaja oleks aga 50–52 miljonit,” rääkis ta.
“Teoreetiliselt tuleks panna suur ETV logo keset ekraani ja seda näidata, et formaalselt seaduse nõudeid täita,” selgitas ta tekkinud olukorda, kus seadusandja nõuab teist programmi, kuid raha selleks ei taha eraldada.
Jõesaare sõnul kuluks see raha eelkõige programmi tootmisele ja inimestele. “Tehnoloogiliselt oleme valmis, sest ETV-l on tehnika olemas. Raha kulub uutele ajakirjanikele. Osaliselt näiteks vene keelt kõnelevatele inimestele, keda on praegu ETV-s vähe. Eriti arvestades venekeelsete uudiste plaanitud suurenevat mahtu ETV2-s.”
Kuigi poliitikud tõttavad uue programmi avamist toetama, valitsevad nende seas aga radikaalselt erinevad arusaamised sellest, kas raha on või mitte. Ringhäälingunõukogu liige, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg ütles eile selgelt, et uue programmi rahaline katteallikas puudub.
“Seni lahendust pole. Margus Allikmaa (ERR juhatuse esimees – toim) on väljendanud viimati veendumust, et kanali võiks teha esialgu pakutud 50 miljoni asemel isegi 25 miljoni eest,” rääkis Kreitzberg. “Veel on natuke aega riigieelarve vastuvõtmiseni ja lahendust otsitakse. Aga samas on ju ka palju teisi küsimusi,” lisas ta.
Eetrisse saaks augustist
Ringhäälingunõukogu aseesimees Igor Gräzin oli aga veendunud täpselt vastupidises.
“Igal juhul see tuleb. Raha on olemas, poliitiline tahe on olemas,” kinnitas ta. Gräzini sõnul on edasiliikumise takistuseks ainult ETV2 kontseptsiooni puudumine. Samas kinnitas Jõesaar Päevalehele, et selle on ringhäälingunõukogu heaks kiitnud. Gräzin aga väitis vastu, et dokument on väga üldsõnaline.
Eile puhkusel viibinud kultuuriminister Laine Jänes kinnitas, et eelarves on raha olemas. “Ülejäänud on juba rahvusringhäälingu teha. Helistage Margus Allikmaale,” soovitas ta.
Allikmaa vastus oli aga konkreetne. “Küsimus, kas ETV2 tuleb järgmisel aastal või mitte, vaevab praegu mindki. Täna tean, et eelarvest pole selleks raha leitud,” kinnitas ta. “Samas on see küsimus otsustajatele. Kas Eesti vajab ETV2 või mitte? Omalt poolt oleme selleks kõik teinud ja nüüd tuleb meie omanike esindajatel (riigikogul – toim) otsustada.”
Allikmaa selgitas, et 25 miljoni eest saaks ETV2-ga eetrisse minna augustist. “Me saame pisut ju ajastamist nihutada. Meil on ju näiteks Pekingi olümpiamängude näitamise õigused, millega saakski siis alustada. Kindlasti ei tuleks programm selle rahaga väga rikkalik ja huvitav, kuid aitaks meid edasi,”ütles Allikmaa.
ETV2 hakkab pakkuma terviklikku programmi
•• Ringhäälingunõukogus kinnitatud kontseptsiooni järgi oleks kõigile kättesaadav ETV2 digitaalne kanal.
•• Ringhäälingunõukogu esimehe Andres Jõesaare sõnul oleks uues kanalis küll suurem rõhk venekeelsetel uudistel, kuid mitte ainult. “Digi-TV tähendab seda, et terve kanali saab teha kakskeelseks või isegi kolmkeelseks. Selle tehnoloogiaga saavad inimesed valida, kas vene- või eestikeelsed subtiitrid või pealelugemise,” selgitas ta.
•• Osalt üritaks kanal aga kindlasti suurendada kohalike uudiste kättesaadavust Eestis elavale venekeelsele elanikkonnale. Jõesaare sõnul on venekeelse elanikkonna võitmine muidugi raske. “Kuid praegu kõige populaarsemaid venekeelseid kohalikke uudiseid edastava Prevõi Baltiiski Kanali kogemus näitab, et kohalike uudiste nõudlus on suur. Aga muidugi tuleb terviklik ja huvitav programm,” ütles ta.
•• Riigikogu liikme ja ringhäälingunõukogu aseesimehe Igor Gräzini sõnul plaanitakse ETV2-st mitmekeelset ja huvitavat kanalit. “Võiks öelda natuke Kanal 2 moodi ehk pisut lõdvemalt seotud, kui ETV esimene kanal. See tähendab piltlikult, et kui esimeses kanalis on vajalikud lips ja ülikond, siis teises teksad ja teesärk,” iseloomustas ta praeguseid kavasid.
