Statistikaamet: ligi pooled lapsed jäävad sündimata
"Legaalseid aborte, vabatahtlikku meditsiinilisel teel katkestatud rasedust, esines 2000 - 2006 aastate vahemikus 9400–12 700 juhtu aastas. Mittelegaalsed aborte, mis suuremas osas on iseeneslikud raseduse katkemised, esines aastas 2200–2600," selgitas statistikaameti juhtiv statistik Ülle Valgma Päevaleht Online’le.
Ka ülejäänud arvud on üsnagi hirmuäratavad: Valgmaa sõnul lõpeb elussünniga vaid 56 protsenti rasedustest ning legaalne abort katkestab iga kolmanda lapse elu.
Ta lisas, et eestlaste seas on sündimus kõrgem, rohkem lapsi sünnib vabaabieludest ning ka aborte on protsentuaalselt vähem. Mitte-eestlaste hulgas on abordid levinumad ja ka sündimus on väiksem.
"Tuhande viljakusvõimelise ehk 15 - 49 aastase eestlasest naise kohta oli 2006. aastal 25 legaalset aborti," ütles Valgma. "Saja elussünni kohta on see arv 54."
Statistikaameti andmebaasi tabeli "Abordid. Eestlased, 2000 – 2006" lisamine on oluline, sest eestlaste ja Eestis elavate mitte-eestlaste sündimuskäitumine on erinev, selgitas Valgma.
