Tulevikus võivad ulatuslikud alad Piritalt Kakumäeni vee alla jääda
Eesti geoloogiakeskuse teadurite uuringu järgi toovad kliima soojenemisega kaasnevad paduvihmaperioodid ja meretaseme tõus Tallinnas saja aasta pärast kaasa ulatuslikke üleujutusi.
Läänemere-äärseid riike hõlmava rahvusvahelise teadusprojekti ASTRA raames kliima üldise soojenemise mõju võimalikke tagajärgi uurinud geoloogiakeskuse teadusdirektor Jaan Kivisilla, juhtivgeoloogid Valter Petersell ja Sten Suuroja ning geoloog Mark Karimov jõudsid järeldusele, et meretaseme tõus toob Tallinnale ridamisi probleeme.
Geoloogid hindasid temperatuuri ja sademete hulga muutumist ning temperatuuri tõusuga kaasnevat mereveetaseme tõusu. Prognoose ja faktilist ilmainfot võrreldes saadi Tallinna aasta keskmiseks õhutemperatuuri tõusuks 0,028–0,044 kraadi ehk sajandi lõpuks kolm kraadi. Modelleerimine oli näidanud ka kuni kuuekraadist tõusu.
Ülemiste järv samuti ohus
Geoloogiakeskuse juhtivgeoloogi Valter Peterselli sõnul on sajandi lõpuks keskmine õhutemperatuur Tallinnas 9–9,8 kraadi ning põuad ja vihmaperioodid pikemad.
“Kui paduvihmad hakkavad kimbutama, tulevad suured üleujutused ja ka Ülemiste järv on ohus,” hoiatas Petersell. Lisaks tekib tugeva ja pikaajalise valingu järel oht, et järv hakkab üle ajama, seades ohtu ümberkaudsed elamurajoonid.
Rannikualadel tõuseb meri peamiselt liustike sulamise tõttu eri andmetel keskmiselt kaks-neli millimeetrit või satelliidiandmetel kolm-viis millimeetrit aastas ning tõus on progresseeruv. 2100. aastaks tõuseb merevee tase prognoosi järgi ligi meetri võrra, 2200. aastaks 2,5 meetrit, tuues Pärnus, Tallinnas ja Haapsalus kaasa suured üleujutused.
“Tallinna ümbruses on kõige ohtlikum Harku järve äärne uuselamurajoon, mis on ehitatud päris madalale,” ütles Petersell. Prognooside järgi jäävad vee alla ka alad Koplis, Vana-Sadamas, Tuukri tänava ümbruses ja Pirital purjespordikeskuse juures.
Eriti tugevate tormidega võib merepind tõusta ligi neli meetrit, ujutades Tallinnas üle 20,9-ruutkilomeetrise ala.
Meretaseme tõusu mõju on Peterselli sõnul seda suurem, et Tallinna piirkonna varasem maakoore neotektooniline tõus kaks-kolm millimeetrit aastas on lakanud. Värsket infot maakoore vertikaalliikumise kohta Eesti aladel saadi Eesti maaülikooli doktorandi Aive Liibuski uurimistööst. Uurimistöö avaldatakse Eesti geoloogiakeskuse jaanuaris ilmuvas bülletäänis.
Muutuste kaardistamiseks soovitab Petersell moodustada riikliku eksperdikomisjoni ja teha sadamates uuringuid kümne aasta jooksul. “Madalamale kui kolm meetrit merepinnast küll ei soovita ehitada,” ütles juhtivgeoloog.
Kommentaar
Rein Ratas, linnavolikogu
keskkonnakomisjoni liige
Ma ei ütleks, et selles uuringus on midagi uut, pigem on ta kokkuvõttev. Väga kahtlane oli, et vähe on tähtustatud looduslike tegurite mõju kasvuhoonegaaside emissioonis, eelkõige vulkaanilisi mõjusid. Näiteks Krakatau vulkaanipurse enam kui 120 aastat tagasi paiskas kasvuhoonegaase õhku ligilähedaselt sama palju, kui seda teeb praegu inimtegevus.
Liiga vähe püüame tungida põhjuslikku olemusse. See on väga spekulatiivne prognoos, kas maailmamere tase tõuseb meeter, kaks või kuus. Midagi kõrva taha panna on muidugi. Et kliima soojeneb, oli selge mitukümmend aastat tagasi ja ei peaks nii väga ehitustega rannajoonele tükkima. Kakumäel tuleks kaaluda kaitsetammide või tõkete ehitamist just lääne pool.”
Vaata ka:
www.astra-project.org
