Välismeedia irvitab Eesti küberrünnakute üle
Suur osa eelmisel kevadel Eesti vastu suunatud võrgurünnetest kirjutanud ning rünnakud isegi maailma esimeseks kübersõjaks ristinud välismaisest meediast on pärast ühte eelmisel nädalal jõustunud kohtuotsust jõudnud järeldusele, et rünnakud saatis korda pelgalt üks tudeng.
Nimelt mõistis Harju maakohus süüdi 20-aastase tudengi Dmitri Galuškevitši, kes ründas aprillirahutuste ajal Reformierakonna servereid. Kohus mõistis mehele 17 500-kroonise karistuse. Ehkki prokuratuuri sõnul oli ta vaid üks paljudest küberrünnakutes osalejatest, peavad mitmed mainekad väljaanded teda kas ainuosaliseks või vähemalt “sõja” peakorraldajaks.
Näiteks populaarse tehnoloogiaajakirja Wired netileht pealkirjastas oma loo “Me jälitasime kübersõda – see pärines riigi seest!” “Tuletage meelde, et Eesti süüdistas rünnakute korraldamises Venemaa valitsust ning kaalus isegi appi kutsuda NATO artikkel viit, et korda saata mitmerahvuseline sõjaline vasturünnak,” kirjutas ajakirjanik. Väljaanne meenutab sarkastiliselt, et saatis Venemaale süüdlasi otsima ka oma reporteri, aga Vladimir Putini halastamatu küberbrigaad osutus tabamatuks. “Nii et ohutasemele on see šokeeriv avastus, et süüdimõistetud ründaja ei ole Vene sõjaväelane ega Putini salateenistuses töötav kibestunud kübersõdalane.”
Ühe mehe sõda
Ka Briti kvaliteetlehe Guardian tehnikaajakirjanik Charles Arthur on nädalataguse kohtuotsuse järel äärmiselt kriitiline. “Tuleb öelda, et sõjapidamist on tabanud kulutuste vähendamine. Viimased teated rünnaku kohta räägivad, et selle saatis korda üks poiss. Oma magamistoas. Eestis. Ja ta on eestlane,” kirjutas Arthur. Arthuri hinnangul jättis prokuratuur häbi mahapesemiseks siiski võimaluse, teatades, et politsei üritab leida veel rünnakutega seotud inimesi.
USA uudisteagentuur Foxnews teatas oma lugejatele, et “kogu Eestit halvanud nädalatepikkused küberrünnakud võis korda saata vaid üks mees”. “Üks maailma enam võrgustatud riik ning internetitelefoni Skype kodu jäeti internetist mitmeks päevaks ilma. Kuigi ründajaid oli peaaegu võimatu tuvastada, süüdistasid Eesti ametnikud Venemaad,” meenutas agentuur. Samal lainel jätkasid ka mitmed teised ajalehed.
Üksi polnud võimalik
•• Arvutivõrkude turvaintsidentidega tegeleva CERT Eesti juht Hillar Aarelaid ütles, et kindlasti ei suutnud vaid üks tudeng kõiki rünnakuid organiseerida ning välismeedia on saanud asjast vale ettekujutuse.
•• Tehnokratt Peeter Marvet nimetas juhtumit tööõnnetuseks. “10. mail kaotasime poolteiseks tunniks 50 protsenti piimast-leivast ja bensiinist ehk sel ajal oli maas Hansapank. 15. mail viieks minutiks lausa 75 protsenti, sest siis olid samal ajal maas nii Hansa- kui ka Ühispank – ja neid asju ei korraldanud üksainus tudeng. Paraku on täpsem info enamasti “ametkondlikuks kasutamiseks”,” lausus ta.
•• Dmitri Galuškevitš võttis sõna Vene häkkerifoorumites ning kutsus inimesi üles ründama Eesti võrgukülgi. Kohtutoimiku järgi alustas ta üleskutseid 29. aprillil ning palus mitte rünnata Elioni, aga eelkõige “fašiste Reformierakonnast”.
