Väga suur osa ehk koguni 93% protsenti venekeelsest Eesti elanikkonnast jälgib Vene telekanaleid, Eestis ilmuvaid venekeelseid lehti loeb 68% venekeelsest elanikkonnast, selgus eile avaldatud 2007. aasta inimarengu aruandest.
“Eesti ühiskonnas end tõrjutuna tundvaid mitte-eestlasi iseloomustavad enesekaitseline kogukonnaidentiteet, milles tugevneb etniline komponent, ning Venemaa TV-kanalite monopoolne roll infoväljas,” selgitas üks aruande toimetajaid Marju Lauristin.
Siiani on Vene kanalid paistnud silma aprillirahutuste õigustamise ja ohtra ajalooväänamisega.
Lauristini arvates on Eesti meediaväljast praegu täiesti puudu venekeelse elanikkonna argipäeva ning tema vaatenurga esindamine.
Viimasel ajal on tõusnud aga eesti keele n-ö sümboolne väärtus. Nii enamik eestlasi kui ka venelasi arvab, et eesti keele äraõppimine suurendab eestlaste usaldust. Eesti on praegu Lauristini hinnangul jõudnud punkti, kus alla 35-aastased noored ei suuda enam üksteisega vene keeles rääkida, sest keelt lihtsalt ei osata.
