Tunnel Helsingisse maksaks 45 miljardit krooni
Eesti ja Soome teadlaste hinnangul on Tallinna ja Helsingi linnajuhtide mõte rajada Soome lahe põhja raudteetunnel tehniliselt teostatav, sest merepõhi sobib tunneli ehitamiseks. Kui leitaks rahaline kate 30–45 miljardit krooni maksvale projektile, jõuaks Helsingisse 30 minutiga.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul peavad Tallinn ja Helsingi esimese asjana jõudma ühele meelele selles, kas üldse tellida 8–12 miljonit krooni maksev teostatavusuuring. Nii Helsingi kui ka Tallinn on nõus uuringule kulutama kuni 1,5 miljonit krooni, puudujäävat raha taotlevad pealinnad Euroopa Liidu programmist Interreg IV A.
Kui palju võiks projekt maksma minna, linnajuht ennustada ei soovinud. Mõnevõrra julgem on maksumuse prognoosimisel Soome geotehnoloogiaekspert Usko Anttikoski, kes ennustas ajalehes Helsingin Sanomat, et hind võib olla kaks kuni kolm miljardit eurot ehk 30–45 miljardit krooni. “Täpset maksumust keegi siiski ei tea, sest vajaminevaid geoloogilisi uuringuid pole tehtud,” lisas ta.
Ka Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi direktor Alvar Soesoo tõdes, et praegu oleks tunneli maksumuse hindamine väga meelevaldne, sest hinnad muutuvad ja selle arvestamine on keeruline. “Umbkaudu tean, et vastava masina tööpäeva maksumus on ligi 150 000 eurot, aga sinna lisanduvad kõik asjad juurde,” rääkis ta. “Arvan, et miljardite suurusjärku see maksumus ikka jääb, kuid ka see on laest võetud.”
Minister ei kommenteeri
Nii Soome kui ka Eesti riik suhtub projekti praegu majandusministrite tasemel reserveeritult ega eralda uuringuteks raha. Samuti ei soovinud minister Juhan Parts Tallinna ja Helsingi linnajuhtide kava Päevalehele lähemalt kommenteerida. Tallinna võim lubab aga vähemalt esialgu projektiga edasi minna. “Nii mitmedki ideed on esialgu tundunud ulmelised, nüüdseks aga muutunud reaalseks,” lausub abilinnapea Mutli.
Alvar Soesoo sõnul ei ole tunneli ehitamine tehniliselt raske ja Soome lahe põhi on selleks ka väga sobiv.
Kui tunnel, millelaadsete projektide elutsükkel uuringutest teostamiseni kestab Soesoo hinnangul umbes kümme aastat, kunagi ka valmis ehitatakse, võtaks rongisõit Helsingisse aega pool tundi. “Rongi kiiruseks oleks mõistlik arvestada 160 kilomeetrit tunnis,” hindas Elektriraudtee juhatuse liige Kuldar Väärsi.
Eurotunnelil on finantsraskused
•• Kuulsaim raudteetunnel on kahtlemata Inglismaad ja Prantsusmaad ühendav ligi 51 kilomeetri pikkune Eurotunnel, mis valmis 1994. aastal. Juba üle-eelmise sajandi alguses välja käidud idee teostamine algas 1988. aastal. Tunnelit mööda saab kiirrongiga Londonist Pariisi kahe tunni ja 15 minutiga ning Brüsselisse tunni ja 51 minutiga.
•• Esialgu prognoositust tunduvalt kallimaks kujunenud raudteetunnelit on alates käikulaskmisest saatnud rahaprobleemid. Julgemad prognoosid ennustasid La Manche’i aluse väina tunneli valmimisest kadu väinapealsele laevaliiklusele, kuid hoopis tunnelit opereeriv firma on olnud sisuliselt pidevas pankrotiohus.
•• Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli osutas, et Eurotunnel toodab praeguseks juba kasumit. Samuti ei tohi selliste suurte projektide puhul linnajuhi sõnul kohe arvutada saadavat piletitulu.
