Raskes seisus Ansip loodab ikka veel majanduses kasvu
Peaminister Andrus Ansip teatas eile ootamatult, et loodab endiselt majanduse paranemist ega taha negatiivset lisaeelarvet enne septembrit kõneks võtta.
“Kulutused tuleb külmutada kolme miljardi krooni ulatuses, kuid külmutamist saab tagasi pöörata sulatamiseks,” ütles eelmisel nädalal Eestist eemal viibinud peaminister Ansip eile pärast koalitsiooninõukogu.
“Kui majanduse arengud on positiivsemad, saab eelarve lahti sulatada ning teha need kulutused, mida praegu tagasi hoiame,” jättis Ansip õhku optimistliku stsenaariumi võimaluse.
Rahandusminister Ivari Padar pidas õigeks siiski kevadel lisaeelarve teha, kuid ta ei tahtnud peaministriga tüli kiskuda ning ütles diplomaatiliselt: arutame seda asja. “See ei ole nüüd nii sõja koht, sellel on omad argumendid. Selge on, et suvine prognoos annab täpsema ülevaate, mis toimunud on,” jäi Padar eile napisõnaliseks.
“Kaks korda aastas negatiivset lisaeelarvet teha pole väga mõistlik,” tunnistas Ansip külmutamise mõtte propagandistlikku sisu. Mitu majandusanalüütikut tõdes, et valitsuse juhtpartei langeva toetusreitingu puhul on selline seisukoht mõistetav: mis sõnumi see optimismi süstinud valitsusjuhi ja tema erakonna kohta annaks, kui kaks korda aastas tunnistatakse, et arvestati valesti.
Kulutuste külmutamine on valitsusele ka tehniliselt lihtsam, sest selle otsusega ei pea minema riigikogu ette, et riigieelarveseadust muuta. Külmutamine tähendab peaministri seisukohalt, et kõik ministeeriumid vaatavad üle valdkonnad, kust saab midagi kokku hoida, ning selle raames peatatakse väljamaksed. Ühtlasi näevad majandusinimesed külmutamises varjatud võimalust kokkuhoidu vältida, sest selget kontrollimehhanismi pole.
Eile kogunenud koalitsiooninõukogu kestis tavapärasest ligi kaks korda kauem ning sisuliselt seal midagi ei arutatud, vaid kuulati peaministri pikka monoloogi.
Loeng koalitsiooninõukogus
Nii sotsiaaldemokraadid kui ka Isamaa ja Res Publica Liit jäid eelmisel nädalal valitsusest teada antud seisukohale, et negatiivne lisaeelarve tuleb käiku lasta kevadel. Reformierakonda kuuluvad riigikogulased asusid sõnades peaministri seisukohti väljendama.
Kuigi varem oli teada antud, et koalitsiooninõukogu arutab juba varsti eelarvekärbete seisukohti, ei teinud Padar ühtegi ettepanekut, mille arvelt raha kokku hoida.
Peaminister asus vähemalt ajakirjanike ees patuoinaks tegema Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi, mille arvele ta kirjutas miljard krooni, millest suurem osa on kulutatud juba valminud Viru vanglale. Koolide renoveerimisplaanide kohta, millega Riigi Kinnisvara on mitu aastat tegelenud, ütles peaminister otsusekindlalt: “Neist ei ole juttugi!”
Valitsus arutab külmutamist või lisaeelarvet alles nädala pärast, 17. aprilli kabinetiistungil. Homseks tuleb ministeeriumitel esitada kärbete ehk kulude külmutamise kava.
Seitse protsenti peavad kokku tõmbama haridus- ja teadusministeerium, justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni-, rahandus-, sise- ja sotsiaalministeerium.
Üheksa protsendi võrra oodatakse kokku tõmbamist riigikantseleilt, kaitse-, keskkonna-, kultuuri-, põllumajandus- ja välisministeeriumilt. Viimati mainitu puhul käib jutt ka 2007. aasta lisaeelarve investeeringutest.
Külmutamine ei pruugi aidata
•• Tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis kardab, et kulude külmutamine ei pruugi anda negatiivse lisaeelarvega võrreldavat efekti.
•• “Majanduse seisukohalt on oluline, et eelarve külmutamise puhul toimuksid ka reaalsed kulude kärped,” ütles Kriis. Tema hinnangul on küsitav, kas ministeeriumid sellest külmutamise-plaanist ikka juhinduvad.
•• “See ei ole kuidagi garanteeritud. Võib-olla mõni teeb, aga pigem arvan, et ei tee keegi,” nentis Kriis.
••Tema kinnitusel püüavad tööandjad teha valitsusele ka omalt poolt konkreetsemaid ettepanekuid, kust oleks hea raha kokku hoida ja millised on need projektid, mille täitmine on väga oluline ka majanduslanguse ja rahahäda korral.
•• “Üritame välja tuua ka neid valdkondi, kus see nii hädavajalik pole,” lubas Kriis.
•• Kriis ennustas, et hiljemalt sügisel tekib valitsusel uuesti vajadus koostada negatiivne lisaeelarve. Vajadus ei kao kuskile, kinnitas ta.
Kommentaar
Rainer Kattel
TTÜ innovatsioonipoliitika professor
Võib-olla on õigustatud lähenemine, et ootame teise kvartali tulemused enne lisaeelarve tegemist ära, kuid ega see olukorda paremaks tee. Loomulikult on õige, et valitsus ei tea praegu, kui keeruliseks võib olukord muutuda. Kui vaadata maailmamajandust, siis on tegu pikemaajalise probleemiga, mitte et sügiseks on asjad jälle korras.
Tegelikult kardetakse ilmselt, et tulemused lähevad veel kehvemaks, et probleemid on pikemaajalised. Ma ei usu hästi, et Eesti valitsuses on veel kedagi nii naiivset, kes arvaks, et kahe kvartali pärast on tulemused juba hoopis paremad.
Külmutamisel ja lisaeelarvetel on puhtpropagandistlik vahe: kui teha kaks korda negatiivne lisaeelarve, siis näidatakse, et ei saanud kaks korda asjale pihta, aga kui üks kord külmutame ja teine kord teeme lisaeelarve, siis kõlab leebemalt - kui lähenevaid valimisi silmas pidada.
Ilmtingimata ei ole paha asja nii teha, kuid praegusest olukorrast see meid ei päästa. Praegu võiks valitsus tegeleda sellega, kuidas teha nii, et kriis oleks võimalikult valutum – selles osas on pigem käed rüpes istutud. Praegu on hädatapp, mitte strateegiline käitumine.
Ükskõik mida valitsus teeb, spiraal keerab ikka allapoole. Enam ei ole kellelegi usutav, et jõuame 15 aastaga viie rikkama sekka. Küsida saab: kelle arvele läheb, kui keegi kaotab töö ja keegi teine kaotab kodu? Eks see lähe valitsuste lühinägelikkuse arvele.
