Kaevandajad otsivad Eestist kulda
Austraalia kaevandusfirma tütarettevõte, mida juhib eestlasest geoloog Mart Rampe, esitas taotluse Põhja-Eestist kulla, uraani ja muude metallide otsimiseks. Firma otsib nüüd piirkonda jäävate valdade nõusolekut.
“Kuigi Eesti maapõues leidub gramm kulda tonni kohta, on emakesel Maal hea omadus need grammid ühte kohta koguda. Ja kes kogumi leiab, saab rikkaks,” selgitas naerunäoline TTÜ geoloogia instituudi direktor Alvar Soesoo, kes nõustab firmat uuringute tegemisel.
“Meile öeldi: ärge minge Virumaale, kaevandamisteema pole seal meeldivate killast,” ütles Alvar Soesoo, viidates kohalike elanike vastuseisule. Soesoo lisas, et nad proovivad sellegipoolest – firma kavandab uuringuid uraani, kulla, raua, molübdeeni, vase, plii, tsingi, nikli, vanaadiumi, hõbeda ja plaatina leidmiseks.
Soesoo sõnul pole Eesti maapõue uurimisse iseseisvusajal sentigi panustanud, aga maailma vähenevate metallivarude taustal oleks seda vaja. “Pealegi jäävad kõik andmed Eestisse ja uurimine pole veel kaevandamine.”
Kogemustega uurijad
Kaevandusfirma juht Mart Rampe rõhutas korduvalt: kui kohalikud ei soovi, ei tule ei uurimist ega kaevandamist. Eile käisid Rampe ja Soesoo Sõmeru rahvamajas fosforiidisõja vaimus kohaliku rahvaga kohtumisel.
Umbusklikud kohaletulnud eesotsas vallaametnikega ja fosforiidisõja veterani keskkonnakaitsja Taimi Parvega kahtlesid uuringute otstarbekuses ja keskkonnaohutuses.
Vallavanem Peep Vassiljev lükkas kaevandamisjuttude alustuseks käima virulaste võitluslaulu “On Virumaa virulaste hoida” ja näitas koledaid kaevandustööde pilte.
Uuringute suhtes kahtleval seisukohal olevate kohalike sõnul on diktüoneemakilt ehk kivimimass, mis uuringutealale jääb, radioaktiivne. Samuti kardavad kohalikud elanikud kaevude kuivaks jäämist.
Uuringute tasuvuses veenmiseks ütles nii Kanadas, Islandil kui ka Austraalias töötanud geoloog Soesoo, et teised riigid uurivad oma pinda maavarade saamiseks suure hoolega.
“Eestilgi tasuks oma maavarasid tundma õppida ja neist rikkust ammutada. Kasutusse on võetud tehnoloogiad, mis võimaldavad metalle efektiivsemalt ja säästvamalt kätte saada kui 30 aastat tagasi,” ütles Soesoo.
Austraalia börsifirma Monaro Mining NL on paari aasta vanune ja kaevandamiskogemus tal veel puudub. Küll on alanud uurimistööd Kõrgõzstanis, peagi algavad need ka USA-s. Mullu asutas Austraalia ettevõte Eestis tütarfirma Balti Kaevandused ja Uuringud.
Esialgu Virumaad katvate uuringute käigus on kavas teha kuni sada 60 kuni 500 meetri sügavust puurauku. Uuringuluba taotleti viieks aastaks.
Kolmekümne aasta pikkuse geoloogistaaÏiga Rampe, kes kaevandusfirmat juhib, on tegelnud eri kaevandusettevõtete keskkonnakaitsemuredega peaaegu igal mandril.
“Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal...”
•• Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants ütles, et üleeile parafraseeris Aadu Must riigikogus rääkides lauluviisi “Ei hõbedat, kulda...”.
••“Aga ei pruugi nii olla,” väitis Pomerants, viidates, et kulda võib Eestist ikkagi leida. “Keskkonnaministeerium peab enesele selgeks tegema, mida hakata peale huviga Eesti metalsete maavarade vastu,” sõnas Pomerants. “Kas riik uurib ise, laseb erainvestoril uurida, ei tee midagi…” loetles ta tegevusvariante.
•• Tema sõnul saab uuringu kooskõlastada valitsus, kui omavalitsus keeldub seda tegemast. “Selleks peabki ministeeriumil oma seisukoht olema,” sõnas Pomerants ja lisas, et kohalike reaktsioon ongi tavaliselt negatiivne.
•• Keskkonnaministeeriumi maapõuebüroo juhataja Maris Saarsalu ütles, et Balti Kaevanduste ja Uuringute plaanitud uurimistöö ei kujuta keskkonnale ohtu ja ministeerium suhtub uuringutesse neutraalselt.
