AGU UUDELEPP: Kõigest võib teha pronkssõduri
Ja vastas ise, et pigem mitte, kui monumendi tähendus seostub üheselt Vabadussõjaga. See vastus eirab täielikult propagandistliku sõnumiloomise ja -kasutuse reegleid. Esiteks, monumendi tähendus saaks üheselt seostuda Vabadussõjaga siis, kui sümbolitel oleks ühene, kultuuri- ja keeleruumide ülene tähendus. Selliseid sümboleid ja tähendusi ei ole.
Kommunikatsioonis annab sõnumi edastaja sümbolile mingi tähenduse ja loodab, et sõnumi vastuvõtja saab oma taustast ja varasematest teadmistest lähtudes sellest sümbolist samamoodi aru. Nii võib, aga ei pruugi minna, sest me tõlgendame toimunut ja toimuvat erinevalt. Mis ajakirjaniku meelest on õiglane kriitika, on poliitiku meelest alatu norimine.
Teiseks, isegi kui Eestil õnnestuks leida mingi üheselt Vabadussõjaga seostuv sümbol, asi ei muutuks. Tuleb mõista, et Mare Tropi kirjeldatud psühholoogiliste operatsioonide puhul ei peeta tõde tähtsaks. Kui palju ikka oleks neid välismaalasi, kes sammast oma silmaga näeksid? Palju vähem kui neid, kes loeksid-näeksid-kuuleksid mõnd selle kohta fabritseeritud põnevat uudist. Varasem info neil üldjoontes puudub, järelikult võtab suurem osa omaks etteantud hoiaku ega vaevu analüüsima. Sugugi mitte pahatahtlikkusest, lihtsalt igapäevased ja lähedasemad probleemid on palju olulisemad kui mingi sammas kusagil Eestis. Kui palju meie mõtleme Birmas toimuvast?
Uue tähenduse fabritseerimine poleks sugugi keeruline. Sümbolite tähendusväljad ei ole piiratud, järelikult saaks idanaaber luua suvalisele sümbolile juurde suvalisi tähendusi. Et mind ei süüdistataks Moskvale ideede andmises, siis olgu näiteks toodud hüpoteetiline fašismiväline konstruktsioon. Vabadussõja monumendi otsa paigutatakse Vabadusrist, s.t võrdse pikkusega ja otstest laienevate haaradega rist. Ristisõdade ajal oli sellistele tingimustele vastava risti kasutamise õigus ainult templirüütlitel. Eestis on kirikuid, kus näeme templirüütlite sümboleid.
Fabritseeritud tähendused
Näiteks templirüütlite kuldajal, 13. sajandil ehitatud Ambla kiriku altari kohal on kõikenägev silm. Lisaks on Tallinnas Pirita kloostri varemed, klooster aga pärineb ajast, mil templirüütlite aarded läksid kaotsi.
Järelikult oli Eestis kunagi templirüütlite tugipunkt, siis varjupaik ja siiamaani on nende mõju tugev ning Vabadussõja monument on osa illuminaatide vandenõust ja uue maailmakorra kehtestamisest. Tuleb vaid vajalikud pildid – kirik ja varemed on ju olemas – üles võtta, väljamõeldud autoriteetide tsitaadid juurde panna ning lugu ongi valmis, kohalik Da Vinci kood sündinud.
Eelmistes lõikudes on segatud tõde ja väljamõeldist, just selle mudeli järgi tõlgendab idanaabri propagandateenistus ka rajatavat Vabadussõja monumenti. Veel kord: tõde ja see, kuidas meie sammast tõlgendame, ei puutu desinformatsiooni-lahinguis asjasse. Sellest hoolimata ei tasu püssi põõsasse visata. Peab hoopis ette valmistama kommunikatsioonistrateegia, kus igale sihtgrupile on vaja autoriteetset sõnumi edastajat. Kui edastajat ei usuta, võib kampaaniale kulutatud raha korstnasse kirjutada.
Olgem samas ausad: Eesti riigi esindajad pole autoriteedid ei kohalikele ega piiritagustele venelastele. Järelikult peaks otsima usaldusväärseid liitlasi ja keskenduma sõpradele sobivate selgituste ning selgitajate valimisele, hoidma oma mainet demokraatlikus maailmas ja katsuma Venemaa oodatavast räuskamisest üle olla.
Tuleks ükskord ometi aru saada, et seda monumenti ei püstitata väliskülaliste, Vene propagandateenistuse ega siinse viienda kolonni jaoks. Selle monumendi püstitavad eestlased eestlastele. Me võime vaielda, kas materjal on sobiv või kõlbmatu, Vabadusrist meile kõigile südamelähedane või mitte, sammas liiga kõrge või liiga madal, liiga kallis või liiga odav, pidu katku ajal või ammuse auvõla tasumine, kuid peitu pugemise võiksime lõpetada.
Eestlaste Vabadussõja monument tallab igal juhul Venemaa konnasilmal. Tallab praegu ja tallab kümne aasta pärast, Eesti Vabariigi 100. aastapäeval. Suurvene šovinistile tähendab monument häbi ja alandust ning me võime Vabaduse väljakule püstitada kas või 20 meetrit kõrge pronkssõduri, Moskvast defineeritaks see fašismi ülistamiseks niikuinii. Selliste konstruktsioonide loomine on Venemaa asi. Meie asi on olla uhked oma ajaloo ja iseseisvuse üle ning suhelda sõpradega neile arusaadavas keeles.
Ilmar Raag, “Kaitsesõda juba kestab”, EPL 19.04
Mare Tropp, “Kas võidusambast saab pronkssõdur”, EPL 14.04
