Eesti Päevaleht uuris eile AS-i Tavid nõukogu liikmelt ja endiselt Reformierakonna aseesimehelt Meelis Atonenilt, kas viimase padukommunistliku reÏiimiga äri ajamine pole mitte selle paariariigi otsene toetamine.

“Meie nii ei arva,” teatas Atonen, kuid möönis, et vaevalt põhjakorealased kuldmüntidega tehtud tehingute pealt üldse ei teeni. “Aga kui meie ei osta, ostab keegi teine,” pareeris ta.

Samal ajal tunnistas ta, et pole võimalik hinnata, kelle käsutusse Põhja-Koreaga tehtavast kullaärist saadav sinna jääv raha tegelikult jääb. “Nad müüvad münte meile põhimõtteliselt kulla enda hinnaga ja neile jääb ainult tööraha. Kuid eks see ole kahe otsaga asi, kui palju seda tööd tegevad inimesed sellest saavad.”

Ühtlasi pani Atonen kahtluse alla vaate, mille kohaselt ei peaks Põhja-Korea rahvademokraatliku vabariigiga üldse suhtlema. “Teemale ei saa vaadata nii, et ärme nendega üldse suhtle. Asjale ei saa läheneda mustvalgelt. Võib-olla on isegi hea, et keegi nendega suhtleb ja sinna natuke infot viib,” arvas ta. “Ma küsin: miks ei või Põhja-Koreaga äri ajada, kui Hiina ja Venemaaga võib?”

Äril on piirid

Samal ajal üritab Eesti teha maailmas lobitööd kommunismi kuritegude hukkamõistmiseks.

Isamaa ja Res Publica Liidu liikmest riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Urmas Reinsalu tõdes, et ettevõtlusest ei saa eeldada riikidevahelistele suhetele kehtivaid standardeid. “Äriühingu eesmärk on kasum, kuid ka äril on piir,” arvas ta. “On sellist äri, mis arendab. Aga on ka sellist äri, mis kurja soodustab,” rääkis Reinsalu, tuues näiteks lapstööjõudu kasutavad firmad. “Kaudselt mõjutavad sellised ärid ka režiimi.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid