Kalamaja uus planeering pälvis arhitektide kriitika
Tallinna linnavalitsus pani avalikule väljapanekule 30. juunil vastu võetud Kalasadama ümbruse detailplaneeringu. Detailplaneering peaks taastama ajaloolised sidemed kesklinna ja mere vahel ning avama rannaäärse ala inimestele. Samal ajal leiab mitu arhitekti, et tegelikult on detailplaneering üheülbaline ega arvesta piirkonna miljööväärtuslikkuse säilitamist.
“Mereäärsed hooned kavandatakse liiga massiivseteks,” kõneles Eesti arhitektide liidu (EAL) aseesimees Inga Raukas, kes peab detailplaneeringu põhiprobleemiks selle ebamõistlikult mastaapset ülesehitust.
“Antud detailplaneering ei väärtusta mereäärset keskkonda ja ma kardan, et selle üle pole õnnelik ükski inimene, kindlasti mitte aga Kalamaja kohalikud elanikud, kes mäletavad aega, millal ka tegelikult Kalaranda pääses.”
Raukas nimelt leiab, et kuigi Kalasadama detailplaneeringu üheks funktsiooniks peaks olema ranna avamine linnakodanikele, peab see tegelikult jalakäijate ja jalgratturite huvidest tunduvalt rohkem silmas autodega liiklejate omi.
“Kavandatavas elamurajoonis jalutamine oleks inimestele mõttetult keeruline,” leidis ta. “Väidetakse küll, et detailplaneering ühendab mere linnaga, ent reaalsuses kukuks asi vastupidi välja.” Sama seisukohta jagab ka arhitekt Jaan Tiidemann.
“Vanalinna ja mere vahele kavandatakse mastaapset autoteed, mis hakkaks oma olemuselt meenutama suurt magistraali,” osutas ta ühele probleemidest. “Selleks et pääseda mereranda, tuleb inimestel läbida pikk ja kõle maa-alune tunnel.”
Tiidemann peab lahenduseks kas magistraali asendamist tavalise tänavaga, mille ületamine toimuks ülekäiguradade kaudu, või hoopis autode suunamist maa-alusesse tunnelisse. “Praegune detailplaneering ei arvesta linnakodanike eelistusi,” oli ta veendunud.
Tiina Raukas viitas veel sellele, et programmi “Tallinn kultuuripealinnaks 2011” raames oli algul välja käidud plaan kavandada linnahalli juurest Patarei vanglani kulgev “kultuurikilomeeter”, mida hakkaksid ääristama tillukesed kunstigaleriid, kohvikud ja teised sellised kohad.
“Otsus rannapromenaad lihtsalt täis ehitada on jabur,” leidis Raukas. “Linnavalitsuse poolt avalikule väljapanekule pandud detailplaneering on kahtlemata vananenud.”
Detailplaneeringu kavandanud AS-i Nord Projekt arhitekt Meeli Truu ei ole aga Raukase ja Tiidemanni väidetega nõus ning kinnitab, et vastav projekt looks parimad võimalused Kalasadama piirkonna arenguks.
Vaade merele jääb ahtamaks
“Mastaapse autotee ehitamine mere ja vanalinna vahele on väga vajalik, kuna see lahendaks kesklinna liiklusummikute probleemi,” leidis ta. “Autoliiklust ei ole võimalik suunata läbi maa-aluse tunneli, kuna see läheks vastuollu üleüldise linnaplaneeringu kontseptsiooniga.” Truu lisas, et detailplaneeringut on koostatud juba seitse aastat ning see tagab linna hea arengu.
“Läbi majadevaheliste koridoride avaneb vaade merele, see aga peaks kujundama maalilise pildi,” tähendas ta. Arhitekt Tiidemann leiab samal ajal, et detailplaneering tagab küll vaate, ent jätab selle väga piiratuks. “Kui praegu näevad Kalamaja elanikud merd peaaegu 180 kraadi ulatuses, siis tulevikus hakkaksid paistma vaid kitsukesed majadevahelised rannaribad.”
Tiidemann lisas, et koos oma kolleegidega on ta kavandanud ka alternatiivse detailplaneeringu, mis arvestab Kalasadama ümbruse eripärasid.
“Me ei arva, et see oleks ainus lahendus,” märkis ta. “Küll aga kinnitab see tõsiasja, et kui muuta hoonestuse struktuur tihedamaks ja madalamaks, siis paraneks tunduvalt koha atmosfäär ja samal ajal jääb elamuehituse tarvis plaanitud arv ruutmeetreid.”
Noppeid linnavalitsuse määrusest
•• Nord Projekti koostatud detailplaneering hõlmab 14,7 ha suurust maa-ala Põhja-Tallinnas Kalasadama ümbruses.
•• Alale planeeritakse kümmet elamu- ja ärimaa, nelja ärimaa, seitset elamumaa, kuut liiklusmaa, seitset tootmismaa ja viit sotsiaalmaa sihtotstarbega krunti, millest ühele on määratud ehitusõigus, samuti üht veekogu krunti.
•• Kalasadama arendamisel lähtutakse linnaruumi arhitektuursest kvaliteedist ja olemasolevatest säilitatavatest väärtustest.
Detailplaneeringu eesmärgid on kvaliteetse linnakeskkonna loomine ja laiendamine, südalinna ja mere vaheliste ajalooliste sidemete taastamine ning mereäärsele alale juurdepääsu tagamine.
•• Kalamaja möödasõiduteekoridor säilitatakse koos haljastuskoridoriga.
•• Detailplaneering näeb ette haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamist.
