Kui Jüri Jaanson sõudmisvõistluste avapäeval peetud paarisaerulise kahepaadi eelsõidu kurnatuna lõpetas, sundis ühe medalitaotleja valmisolek häirekella lööma. Sõudeliidu peasekretär Jaan Tults ja president Rein Kilk säilitasid kaine meele, sest nende usk Jaansoni ja Endreksoni medali võitmise võimalusse ei mõranenud hetkekski.

Kilk tormas Shunyi kanali ääres Eesti olümpiakoondise medaliarve avanud pärnakaid õnnitlema ja pildistama esimeste seas.

“Hommikul lugesin lehtedest, et president lubas medalit. Ei saanud ju talle pettumust valmistada,” lausus muhelev Endrekson, kelle meelest tegid nad täiusliku sõidu.

“See on omanäoline medal, mis jääb alatiseks meenutama head partnerlust ühe teise mehe, Tõnuga,” ütles Jaanson, kes rikastas oma pikka ja edukat ühepaadikarjääri teise olümpia-hõbedaga.

Poolehoidjatele pakub suurt huvi, kas oma kuuendal olümpial osalenud Jaanson kavatseb kar-jääri jätkata. Kilk usub: kui Jüri leiaks motivatsiooni, võiks ta võistelda ka 2012. aastal Londoni olümpial.

“Ei tegele praegu tulevikuga, me pole seda Tanjaga omavahel veel eriti arutanudki,” lausus Jaanson. “Alles kaifime seda sõitu, püüame välja puhata. Tanja vajab kõvasti puhkust, ta on rabelenud küll ja üleväsinud. Ka mina vajan natukene hingetõmbeaega. Kodus ootavad tütred ja hoopis teine maailm.”

Vanim medalivõitja

Mängude vanimaks medalivõitjaks kerkinud Jaanson alustas sõudmist Viljandis Anne Freimuthi käe all. Isa soovitusel läks ta harjutama Pärnusse Mihkel Leppiku rühma, jõudes kaks-kümmend aastat tagasi ühepaadil Souli olümpiale. Teda on juhendanud ka Mati Villsaar, Mihkel Klementsov, norralane Thor Nilsen ja ukrainlane Igor Grinko. Alati, ka kõige närusematel hoo-aegadel, võis Jaanson toetuda Tultsile.

“Jaan on kogu aeg olnud väga hea abimees,” ütles vanameister. “Siis, kui treeneritega pole koostöö toiminud, kui ei saavutanud soovitud tulemusi. Tults on rasketel aegadel need kohad, kust kippus midagi kärisema, alati kinni lappinud.”

Olümpia eel vaid korra tippkonkurentsis võistelnud paar saavutas laupäeval kõige erksama mineku. “Tunnen Jüri näoilmet ja kõnetooni – selle pealt julgesingi öelda, et tuleb medal,” lausus Kilk. “Kui Jüri ütleb, et ta sõidab ennast pildituks, siis ta ka teeb seda. Tunnen Tanjat, tean, kui palju tööd on tehtud. Seepärast kasutasingi kindlat, mitte tingivat kõneviisi.”