Laienenud NATO on Venemaa spioonihuvi all
Lääneriigi kõrge ametnikuna, kes on luureinfo Venemaale loovutamisega väidetavalt vahele jäänud, on Herman Simm uuemal ajal ainulaadne. Kuid üsna kindlalt on lääneriikides ridamisi Moskva kasuks pinda uuristavaid “mutte”, kelle tabamine võtab vahel aastaid.
Näiteks suudeti Nõukogude Liidu kasuks CIA ametkonnas spioneerinud Aldrich Ames tabada alles 1994. aastal, George Trofimoff USA sõjaväeluures 2000. ja Robert Hanssen FBI-s alles 2001. aastal. Kõik nad kannavad eluaegset vanglakaristust. Soome välisministeeriumis jäi aga 1999. aastal saladokumentide väidetava Venemaale loovutamisega vahele riigisekretär Olli Mattila. Euroopa Ühenduse kohus mõistis ta viis aastat hiljem õigeks.
Venemaa luure kasutab laienenud NATO vastases luuretöös ära peaaegu kõiki vahendeid, arvutivõrke murdvatest kräkkeritest kõrgetest riigiametitest värvatud mõjuagentide ja otseste informaatoriteni välja. Ja Vladimir Putini võimuajal tehti sellest lausa riiklik eesmärk. Putini vastureaktsioon NATO itta laienemisele on suunanud Moskva luurehuvi tööstusspionaaži asemel selgelt sõjalisele poolele.
Kasutatakse ära oma 1980. aastate lõpus “uinunud” agente, vahepeal läände “hüpanud” illegaale, samuti venelastest ärimehi ja teadlasi. Mõne eksperdi andmeil ületab Venemaa välisluure (SVR) ja sõjaväeluure (GRU) USA-vastane tegevus isegi külma sõja aegset tipptaset.
Enam ei piisa lääneriikide vastuluurel Venemaa saatkondade ja kaubandusesinduste jälgimisest, luureagente võidakse värvata iga Venemaalt pärit äriettevõtte vahendusel. Kunagise lemmiklapse Aerofloti kõrval kasutatakse ära ka näiteks Gazpromi, Lukoili jt firmade kohalikke esindusi.
2003. aastal paljastati SVR-i töötaja, kes töötas Slovakkias Aerofloti esinduse juhina. Tšehhimaalt saadeti 1999. aasta lõpus välja Vene saatkonna atašee, kes oli üritanud värvata oma informaatoriks lennukitehase Aero Vodohodõ(?) töötajat. Rootsi saatis 2002. aastal maalt välja kaks Vene diplomaati, kes üritasid varastada hävitajate JAS 39-Gripen raketijuhtimisskeeme.
Mullu tabati Inglismaal 23-aastane sõjaväelane, keda kahtlustati katses salajasi dokumente Venemaale loovutada, süüdistuse sai ta küll vaid lõhkeaine ebaseaduslikus omamises. Briti vastuluure MI5 tahab nüüd lisaressursse just Venemaa ja Hiina luure tõrjumiseks. Sel kevadel pidas ka Saksamaa vajalikuks hoiatada Venemaa kasvava luurehuvi eest. USA on oma muret väljendanud korduvalt.
Kuid üllatavalt kasutab Venemaa luure ära isegi NATO uusliikme Bulgaaria nuhke, nii tabati kolm bulgaarlast augustis Kreeka sõjaväeobjekti pildistamas. Tõsisem luureskandaal puhkes 2004. aastal Saksamaal, kus vangistati 64-aastane Saksamaa luureteenistuse BND töötaja, kes oli edastanud salajasi materjale Bulgaaria luure vahendusel kaugemale itta.
