Dementsuse kahtluse korral pöördu perearsti poole
Kui märkate, et teie lähedane vanainimene ei saa endaga enam hakkama, unustab palju ja on erakordselt hajameelseks muutunud, et see takistab juba tema toimetulekut, tasuks pöörduda perearsti juurde kontrolli. Ida-Tallinna keskhaigla neuroloog Viktor Jefremov soovitab omastel kindlasti arsti juurde kaasa minna, et probleemidest saaks võimalikult selge pildi.
Tegu võib olla dementsuse märkidega.
Üle 65-aastaste seas on dementsust 5–8 protsendil. Neist 4,4% moodustavad Alzheimeri tõvega haiged ja 1,4% multi-infarktse dementsusega haiged (dementsus, mis tingitud varasematest insultidest ).
Iga järgmise viie eluaastaga pärast 65-sünnipäeva dementsuse esinemissagedus kahekordistub ning moodustab üle 90-aastaste rühmas ligi 30%. Korrektse dementsuse diagnoosini jõuab Eestis väike osa, mis on tingitud inimeste vähesest teadlikkusest dementsusest ja selle ravivõimalustest. Dr Jefremov lisab, et osa vanainimesi on erakordselt hea mäluga ja samas on mingil määral noored hajameelsed ja kipuvad unustama. Oluline on siinkohal märgata seda piiri, kus inimene enam oma eluga toime ei tule – ei saa poes käia, kaotab, unustab.
Arenenud riikides põhjustavad dementsused kõige suurema haiguskoormuse ühiskonnale. Eestis võib hinnanguliselt olla 10 000–15 000 dementsussündroomiga inimest.
Oluline on täpne diagnoos
Kõige sagedasemad dementsuse põhjused on Alzheimeri tõbi (AT) 54% ja vaskulaarne dementsus (VaD) 16%. Täpne diagnoos on oluline, et valida õige ravi.
Esmatasandi arst võiks skriiningtesti teha üle 65-aastastele, kellel enda või lähedaste sõnul esineb mäluhäire või on häiritud igapäevategevus. Testimist peaks kordama aasta-paari tagant.
Vajadusel järgnevad lisa-uuringud ja selgub, kas ravida või mitte. Lisaks eelpoolnimetatud põhjustele võib dementsus olla põhjustatud ajukasvajast, traumajärgsest aju verevalumist või ka ainevahetushäiretest.
Jefremovi sõnul tuleb raviküsimusi arutada kindlasti pereringis, ent lamava ja kontaktivõimetu inimese puhul ei pea ta ravi eetiliseks. Näiteks Alzheimeri tõve ravimid maksavad patsiendile 1300–1400 krooni kuus. Kui ravil on olulisi kõrvaltoimeid, tuleks kaaluda selle katkestamist. Sest kui mõju pole, pole mõtet võtta ka kalleid ravimeid, millest haigekassa kompenseerib poole.
Ida-Tallinna keskhaigla neuroloog Viktor Jefremov: „Oluline on märgata seda piiri, kus inimene enam oma eluga toime ei tule.”