Tänavune aasta soosis haruldasi kotkaid
Tänavused seireandmed kokku löönud kotkamehed tõdevad rahulolevalt, et kotkastele oli tänavune aasta üle ootuste edukas. Neil sirgus arvukalt poegi ja üle Eesti tuli välja ka kümnete kaupa seni teadmata olnud pesakohti.
Liigiti kotkaste käekäigust rääkinud kotkamees Urmas Sellis tõi esmalt välja, et kui kalakotkastel oli mullu kehv pesitsusaasta, siis tänavu osutus see tunduvalt paremaks. „Kalakotkastel sai see aasta lennuvõimeliseks 57 poega ehk siis tervelt 11 poega enam kui mullu,” märkis ta. Sellise sõnul läheb kalakotkastel viimasel ajal niivõrd hästi, et neile pesitsemiseks sobivad territooriumid hakkavad Ida- ja Lõuna-Eestis juba täis saama. „Kui linnud ei kavatse Ida- ja Lõuna-Eesti aladelt edasi lääne poole mere äärde kolida, ei saa ka nende arvukus enam eriti kasvada, sest nad lihtsalt ei mahu enam praegustesse elupaikadesse ära,” nentis ta.
Praegu hinnatakse kalakotkaste hulka kuni 60 paarile. Kaljukotkad aga suutsid seekord kotkamehi korralikult üllatada. Vastu ootusi sirgus nende pesades 11 poega, mida peetakse kaljukotkaste puhul heaks tulemuseks. „Kui muidu on neil igal kolmandal aastal hästi vähe poegi olnud, siis tänavu on see rütm neil miskipärast sassi läinud,” märkis Sellis ja lisas, et kehvadel aastatel on neil lindudel kogu Eesti peale pesades kokku keskmiselt vaid kuus poega.
Merikotkastel halb aasta
Pärast mullust hiirtevaest aastat kujunes sel aastal üle keskmise edukaks ka konnakotkaste pesitsemine, kuna nende toidust põhiosa moodustavaid närilisi oli looduses jälle rohkelt. Sellis osutas, et aina väheneva arvukusega suur-konnakotkaid on meie looduses säilinud kõige enam 20 paari, väike-konnakotkaid aga kuni 600 paari. Merikotkastest rääkides sõnas Sellis, et võrreldes paari varasema aastaga oli nende pesitsusedukus viletsam. Iga merikotkapaari kohta oli sel aastal pesas keskmiselt üks poeg, kuid leiti ka mõned kolme pojaga pesad. Merikotkaste puhul oli tänavune aasta erakordne selle poolest, et ilma spetsiaalsete otsinguteta tuli välja 30 uut pesa, mis olid ka kõik asustatud. „Nii suurt pesaleidude hulka polegi varem olnud,” tähendas Sellis.
Must- toonekurgedelgi rohkelt poegi
•• Aina väheneva arvukusega must-toonekured on ühes suur-konnakotkastega kotkameeste murelasteks. Samal ajal sai neil tänavu lennuvõimeliseks 37 poega, mida on tunduvalt rohkem kui tavaliselt. •• Urmas Sellis osutas, et tänu satelliitsaatjatega jälgimisele on jõutud arusaamale, et seni on must-toonekurgede arvukust üle hinnatud. •• „Kevaditi kurepesi kontrollides oleme sageli täheldanud, et need on küll korrastatud olnud, aga siiski tühjad. Sellistel puhkudel oleme arvanud, et kurgedel pole pesitsemine lihtsalt õnnestunud. Saatjate abil on aga välja tulnud, et üks isalind võib pesitsuse eel ka mitu pesa korda teha,” rääkis Sellis ja lisas, et korrigeeritud metoodikaga on must-toonekurgede arvukust hinnatud nüüd 70–80 paarile. •• Saatjad on kotkameestele seoses must-toonekurgedega veel ühe olulise avastuse toonud. Kui varem arvati, et nad käivad toitumas paari või veidi enama kilomeetri kaugusel pesast, siis saatjad on näidanud, et toiduretked võivad toimuda isegi enam kui 40 kilomeetri kaugusele.