„Sama hästi võiks oodata varanduse leidmist,“ naerab Vseviov küsimuse peale, kas preemia tuli talle üllatusena ning kinnitab, et osanud seda üldse oodata.

„See on väga suur tunnustus,“ kinnitas ajaloolane Päevaleht Online´ile. „Mina olen teisejärguline. Asi on neis, kes preemiaid määravad ja neis, kes preemiaid välja mõtlevad. Kes peavad oluliseks ühiskonnas toimuvat väärtustada,“ ei ole Vseviov kiitusega kitsi.

„Kes selle preemia saab, on teisejärguline, mis ei tähenda muidugi, et mul ei ole hea meel!“

Missioonipreemiaga kaasneva miljoni krooni suuruse auhinnaraha kulutamisele ei ole EKA professor veel mõelda jõudnud. Mees viskab nalja, et ostab kõigi küsijate rõõmuks endale punase Ferrari. „Sain seda teada paarkümmend minutit tagasi. See ei mahu minu jaoks nii maistesse kategooriatesse,“ selgitas Vseviov tõsinedes.

„Mind teeb õnnelikuks see tähelepanu ja au, aga ma ei usu, et preemia rahalisest aspektiks midagi muudaks,“ arvas Vseviov ning kinnitas, et tema jääb hoolimata rahast ju ikka iseendaks.