Millest kõneleb meile toidupakendil olev keeruline märgistus?

Mis on kir­jas müüda­va­te toi­tu­de pa­ken­di­tel ja mil­le mär­ki­mist nõuab seadus?

Pi­kad riiu­lit­äied toi­tu – jo­gur­tid, vors­tid, mar­ga­rii­nid, maius­tu­sed… Mi­da võtta, mi­da jät­ta?! Mõne kau­ba pu­hul saab mää­ra­vaks hind, tei­se pu­hul va­ra­sem ko­ge­mus (oli mait­sev, os­tan veel), kol­man­dal loe­vad toi­tu­mispõhimõtted jms. Kui va­lik näib ras­ke, ta­sub lu­ge­da toi­du­pa­ken­dit. Seal on kir­jas in­fo, mis võiks ai­da­ta kõhk­le­jal ot­sust lan­ge­ta­da. Tõsi, sa­ge­li on va­ja ka tub­lis­ti li­sa­tead­mi­si, et pa­ken­di­le pan­du oleks aru­saa­dav. Mis siis on kir­jas poes müüda­va­te toi­tu­de pa­ken­di­tel ja mil­le mär­ki­mist sea­dus nõuab?

Esi­teks – toi­du ni­me­tus, mis peab pii­sa­valt täp­selt toi­tu ise­loo­mus­ta­ma: piim, juust, ha­pu­koor, vorst, mahl jne. „Nõue on, et tea­ve ei to­hi ek­si­ta­da,” mär­gib ve­te­ri­naar- ja toi­dua­me­ti jae­kau­ban­du­se, ma­hepõllu­ma­jan­du­se ja mit­te­loom­se toi­du büroo peas­pet­sia­list Tiiu Rand. Nii ei to­hi maa­si­ka­jo­gur­tiks ni­me­ta­da jo­gur­tit, mil­les maa­si­kaid po­le­gi ning maa­si­ka­mait­se ja -lõhn on saa­dud hoo­pis maa­si­ka lõhna- ja mait­seai­ne­ga. Tea­tud toi­du­ni­me­tu­si to­hib ka­su­ta­da vaid siis, kui too­de vas­tab kind­la­te­le nõue­te­le. Sel­lis­teks too­de­teks on näi­teks šoko­laad, mahl, või. Küllap on nii mõni­gi meist poes võipak­ke käes kee­ru­ta­nud ja sel­le üle juu­rel­nud, miks ühel pa­ken­dil sei­sab „või” ja tei­sel „võie”. Siin sõltub ni­me­tus Eu­roo­pa Ühen­du­se mää­ru­sest ning ras­va­si­sal­du­sest. Võiks to­hib ni­me­ta­da 39–41%, 60–62% ja 80–90% ras­va­si­sal­du­se­ga too­det. Muu, mis neist pii­ri­dest väl­ja jääb, peab kand­ma pii­ma­ras­vavõide ni­me. Si­su­li­selt on te­ge­mist üht­moo­di teh­no­loo­gia jär­gi val­mi­nud lei­vamäär­de­ga ning po­le va­ja kar­ta, et 72%-li­se pii­ma­ras­vavõide pu­hul oleks te­ge­mist täies­ti teist­moo­di too­te­ga.

Loetelu alanevas järjekorras

Sa­mal ajal reeg­lid ei ütle, kui pal­ju peab vii­ne­ri­tes ole­ma li­ha või mak­sa­pas­tee­dis mak­sa. Mak­sa­pas­tee­dis võib mak­sa si­sal­dus ol­la ka vaid 10% ja ome­ti to­hib se­da ni­me­ta­da mak­sa­pas­tee­diks. Koos­ti­so­sa­de loe­te­lu on pa­ken­dil kir­jas n-ö ala­ne­vas jär­je­kor­ras, kus põhi­koos­ti­so­sa on ni­me­ta­tud kõige esi­me­se­na. Vii­ne­ri­te pu­hul näi­teks: sea­li­ha (30%), ve­si, vei­se­li­ha (21%), sea­ka­mar, tärk­lis, kee­du­sool (max 1,9%), lõhna- ja mait­seai­ned (si­sal­dab si­ne­pi­seem­neid ja ni­su), sta­bi­li­saa­to­rid E1422, E450, kar­ra­geen, an­tioksüdant: as­kor­biin­ha­pe, lõhna- ja mait­se­tu­gev­da­ja E651, säi­li­tu­sai­ne E250. Ran­na sõnul tu­leb üld­ju­hul ni­me­ta­da kõik koos­ti­so­sad pluss li­saai­ned, et ini­me­ne saaks ot­sus­ta­da, kas ta soo­vib se­da too­det os­ta või mit­te. Pal­ju­de­le on see tea­ve va­ja­lik ter­vi­se tõttu – pea­vad ju al­ler­gi­kud, tsö­liaa­kia­hai­ged jt jäl­gi­ma, mi­da nad süüa võivad ja mi­da mit­te. Li­saai­ned ehk nn E-ai­ned võivad ol­la mär­gi­tud nii tä­hi­se kui ka ni­me­tu­se­na, ja na­gu vii­ne­ri­te näi­tel nä­ha, ka­su­ta­tak­se mõle­mat va­rian­ti. Ju tun­dub as­kor­biin­hap­pe ni­me­ta­mi­ne tar­bi­jasõbra­li­kum ja aru­saa­da­vam kui te­ma tä­his E300.

Toidu omadus vajab selgitust

Kui toi­du­ni­me­tu­se juu­res on esi­ta­tud mõni toi­tu­mi­sa­la­ne tea­ve – lah­ja, C-vi­ta­mii­ni­ga – vms toi­du erio­ma­dust rõhu­tav väi­de, siis on ko­hus­tus­lik esi­ta­da ka toi­tu­mi­sa­la­ne tea­ve ehk toi­tai­ne­te si­sal­dus 100 g või 100 ml koh­ta. Kind­las­ti peab ole­ma mär­gi­tud tea­ve sel­le erio­ma­du­se koh­ta, mis on kir­jas toi­du­pa­ken­dil (ras­va­sus, vi­ta­mii­ni­si­sal­dus jms). Vii­ma­sel ajal pa­ken­di­le il­mu­ma ha­ka­nud GDA ehk toi­tai­ne­te, vi­ta­mii­ni­de jms prot­sent päe­va­sest soo­vi­ta­ta­vast ko­gu­sest on toot­ja­le va­ba­taht­lik. Toi­du­pa­ken­di­le on mär­gi­tud toi­du ne­to­ko­gus kas siis kaa­lu­na (g, kg) või ma­huühi­ku­na (ml, l) ning säi­li­mi­saeg ja säi­li­ta­mis­ju­his. Sil­mas tu­leb pi­da­da se­da, et pä­rast „kõlb­lik ku­ni” täh­ta­ja möö­du­mist se­da toi­tu enam müüa ei to­hi. Toi­duai­ne val­mis­ta­ja, im­por­ti­ja või müüja ni­mi ja kon­tak­t-and­med on sel­leks, et tar­bi­jal oleks võima­lik va­ja­du­se kor­ral (kae­bus, kii­tus vms) nen­de­ga ühen­dust võtta. Mõtte­vii­si „ee­lis­ta ees­ti­maist” kor­ral on olu­li­ne tea­da ka toi­du pä­ri­to­lu. Pa­ra­ku po­le sel­le mär­ki­mi­ne ko­hus­tus­lik, sest sea­du­ses on öel­dud: too­te pä­ri­to­lu­maa või -piir­kond esi­ta­tak­se ju­hul, kui sel­le puu­du­mi­ne võib ol­la tar­bi­ja­le ek­si­tav. „N­äi­teks on te­ge­mist küpsis­te­ga, mil­le ni­mi on sel­li­ne, et nad võik­sid ol­la ka Ees­tis val­mis­ta­tud,” sel­gi­tab Tiiu Rand. „Pa­ken­di­le on mär­gi­tud küll tu­rus­ta­ja, aga val­mis­ta­ja­maad mit­te. Kui ini­me­ne nüüd need küpsi­sed os­tab ja saab tea­da, et need po­le­gi Ees­tis teh­tud, vaid hoo­pis Lee­dus, on tal õigus kae­bu­se­le.” Sa­mal ajal po­le ko­hus­tus­lik pa­ken­di­le mär­ki­da toi­du koos­tiso­sa­de pä­ri­to­lu­maad ja näi­teks Ees­tis küpse­ta­tud pa­ga­ri­too­ted ei pruu­gi sa­jap­rot­sen­di­li­selt ol­la su­gu­gi küpse­ta­tud Ees­ti vil­jast jah­va­ta­tud ja­hust. Too­te põhi­too­rai­ne ees­ti­mai­se­le pä­ri­to­lu­le vih­jab Ees­ti põllu­ma­jan­dus-kau­ban­dus­ko­ja väl­ja an­tav tun­nus­tus, nn pää­su­ke­semärk „Tun­nus­ta­tud Ees­ti mait­se”.

Geenmuundatud toit

Ju­hul kui toi­du val­mis­ta­mi­sel on ka­su­ta­tud ge­nee­ti­li­selt muun­da­tud or­ga­nis­me (GMO) või toit on saa­dud geen­muun­da­tud or­ga­nis­mi­dest, tu­leb see pa­ken­di­le kir­ja pan­na. Näi­teks: so­jaõli, too­de­tud ge­nee­ti­li­selt muun­da­tud so­jau­ba­dest. „Ek­si­tav on pan­na pa­ken­di­le GMO-va­ba,” mär­gib Rand. „Kui ühe toi­du pa­ken­di­le on mär­gi­tud GMO-va­ba ja kõrva­lo­le­val sa­ma­su­gu­sel toi­dul se­da mär­get po­le, võib see te­ki­ta­da ar­va­must, et äk­ki on siis sel ühel ju­hul te­ge­mist GMO-ga.”

E-ained mugavustoidus

•• Toiduainetööstuses kasutatavad lisaained ehk E-ained on valdkond, mis tarbijais sageli küsimusi tekitab. Miks neid nii palju on, kas E-ohtra toidu tarvitamine on ohutu? •• TTÜ toiduainete instituudi professor Toomas Paalme nimetab lisaaineid tänapäeva mugavustoidu lahutamatuks koostis-osaks, mis muudavad toidu ahvatlevamaks, kauem säilivaks, paremini lõhnavaks ja maitsvamaks ning värvilisemaks. E-täht märgistuses tähendab, et kõiki neid aineid on lubatud Euroopa Liidus kasutada. •• Tervele inimesele ei tohiks E-ainete söömine probleeme põh-justada, kuid välistada seda ei saa. •• Paraku leidub E-aineid ka sellistes toitudes, kus nende kasutamine säilitamise või maitse seisukohast pole ilmtingimata vajalik. •• Allergikutel pole soovitatav E-rohkeid toiduaineid süüa, samuti peaksid hoolikalt oma laste toidulauda jälgima hüperaktiivsete laste vanemad, sest E-ainetest pungil söök võib põhjustada käitumishäireid. •• Taanis läbiviidud uuringu põh-jal osutusid hüperaktiivsust ja keskendumisraskusi põhjustavateks toiduvärvideks asovärvid E102 (tartrasiin), E110 (päikeseloojangukollane), E122 (asorubiin), E124 (erkpunane) 4R ja E129 (võlupunane AC) ja toiduvärv E104 (kinoliinkollane). •• Eesti allergialiidu juhtaja Maie Jürissoni andmetel on suurem risk allergiaks (astma ägenemine, nõgestõbi) samuti asovärvide (paljudes karamell-, närimis- ja marmelaadikommides), aga ka bensoaate, sulfiteid E220–227 (kasutatakse puu- ja köögivilja säilitamisel) sisaldava toidu söömise puhul. •• Glutamaadid (lõhna- ja maitsetugevdajad) E620–621 põhjustavad vahel hiina restorani sündroomi, mis avaldub astma ägenemises, huulte ja suu limaskesta turses, rinnavalus.

Sööja jaoks pole vahet

•• Sama palju tekitab küsimusi geneetiliselt muundatud toit. Eestis on müügil mõned nimetused toiduõlisid, mille valmistamiseks on kasutatud geenmuundatud soja, ning seda võib nende pakenditelt ka välja lugeda. •• TTÜ geenitehnoloogia professori Erkki Truve sõnul pole sellise õli puhul sööja jaoks mingit vahet, kas see on valmistatud geenmuundatud või geenmuundamata ubadest. „Soja puhul võetakse bakterist geen, lisatakse soja DNA-le ja selle tulemusena toodab ta sojas sellist valku, mis muudab taime taimemürkidele kindlaks,” selgitab Truve. •• Kuigi õli pressitakse geenmuundatud ubadest, ei ole õlis valku, seega pole seal enam ka geneetiliselt muundatud DNA-d.