Kuusalu vallas elav naine oli neli päeva elektrita ja helistas seetõttu korduvalt rikketelefoni numbrile. Ent kuu lõpus avastas ta, et selle eest oli kopsakas arve tekkinud. „Minu arvates on Eesti Energia rikketelefon samamoodi hädaabinumber nagu politsei või kiirabi oma,” rääkis ta. „Mul on kahju inimestest, kes samamoodi rahalist kahju kannatasid, ning ma loodan, et nad pöörduvad ka Eesti Energia poole.”

Naise kinnitusel pöördus ta ka tarbijakaitseametisse, kust öeldi, et Eesti Energia on kohustatud tema telefoniarve hüvitama. „Põhjuseks on see, et anti puudulikku informatsiooni. Eesti Energia kinnitab, et rikketelefon on tasuta, kuid jätab lisamata, et ootejärjekorras olemise eest peab maksma telefonioperaatori poolt määratud kõneminuti hinda,” selgitas ta.

Eesti Energia pressiesindaja Kristjan Hamburg lausus, et tarbijakaitseamet pole neile mingeid ettekirjutusi veel teinud, kuid saatis rahulolematu naisterahva kirja neile edasi. Hamburgi sõnul otsustatakse lähiajal, kas telefoniarvele lisandunud 254 krooni hüvitatakse või mitte.