Kris Moor: oleks juba aeg, et suhete mentaliteet muutuks
— Teie uue raamatu nimi on „Homefucking is killing prostitution”. Miks? Ja miks just ingliskeelne, kui kogu ülejäänud raamat on eesti keeles?
— „Homefucking is killing prostitution” (kodus keppimine on prostitutsiooni tapmine – T. L.) on tuntud lööklause. Kui see ära tõlkida, ei ole ta enam see tuntud lööklause. „Homefucking...” on allusioon kunagisele muusikatööstuse kampaaniale „Hometaping is killing music” (kodus lindistamine on muusika tapmine – T. L.). Tagantjärele vaadates oli muusikatööstuse omakasupüüdlik hoiatuskampaania omamoodi tagurliku efektiga. Ja muusikatööstus on nüüd hoopis kaotamas oma raudset haaret.
„Homefucking...” on jälle irooniline ümberpööratud hoiatuslause. Kui mõju on sama tagurlik, siis on ju kõik suurepärane. Ka inimsuhetes võiks toimuda teatav mentaliteedimuutus. Oleks juba aeg.
— See on teie debüüt n-ö näidendi valdkonnas ja teie debüüt Kris Moorina. Miks vahetasite Ïanrit ja mis Ïanr „Homefucking…” ikkagi on – puhas näidend ju mitte?
— „Homefucking...” on ilmselt proosa. Mulle on alati pakkunud kõige rohkem lõbu dialoogide kirjutamine ja nii ma kirjutasingi seekord puhast dialoogi. Dialoog on minu arvates kõige elulähedasem ja huvitavam. Pikad sisse- ja väljajuhatavad kirjeldused võib põhimõtteliselt ära jätta, nii on isegi parem, sest nii jääb fantaasiale rohkem ruumi. Ma ise nimetan seda raamat-etenduseks.
— Kes on Kris Moor ja miks ta sündis?
— Kris Moor on raamatu peategelane. Seriaalis „Kodu keset linna” on ta kõrvaltegelane. Mõlemal juhul kehastab teda Erki Laur. Ja autor on samuti Kris Moor. Kris sündis niimoodi, et ühel hommikul rahututest unenägudest üles ärgates avastasin, et ma olen Kris Mooriks muutunud.
— Milleks kirjanikele pseudonüümid?
— Pakun, et nii on lihtsam kirjutada ja pärast kõikide jamadega toime tulla. Ma tahan ilmselt oma päris- ja mängumina lahus hoida, kaitsta end rumalate küsimuste või eelarvamuste eest.
— „Homefuckingus…” näeb tihedat suhterägastikku, naist, kes kergelt annab ja armub, ning tema mehi, kes omavahel sõpradeks saavad. Kuivõrd kirjandus sinu arvates inimsuhteid tegelikkusega võrreldes komplitseerib, lihtsustab, kaunistab või koledamaks teeb?
— Ei-ei, sa alustad küsimust täiesti valest otsast. Õigem oleks hoopis küsida, kuivõrd reaalne elu ja tegelikud inimsuhted kirjandust kompromiteerivad, kaunistavad jne. Kirjandus peegeldab pigem elu ja ühiskonda, mitte vastupidi. Võiks küsida ka nii, et kas kirjandus muudab inimesi ja inimsuhteid paremaks.
— Kas muudab?
— Tahaks loota. Ent tüdruku jalajälgi suudlev romantismiaja rüütel on siiski ajaga kaduma läinud.
— Aga kas „Homefucking...” on ka reaalse, päriselt ja just niimoodi eksisteeriva ühiskonna peegeldus? Eesti ühiskonna?
— Muidugi. Inimeste elud ja suhted on sassis, ja ikka on oluline, kes kellega käib… Igas ühiskonnas keerleb elu peamiselt suhete ümber. Eestis samuti. Suhted hõõguvad varjatult kuskil pinna all ja kõik teevad näo, et midagi sellist pole olemas. Hoolimata lõputust salgamisest töötab kogu ühiskond ikkagi ainult inimsuhetel.
— Raamatu pealkiri ja ka tegelaste omavahelised suhted on mõneti provotseerivad. Kas seks müüb?
— Kui isegi Päevaleht teeb seksiteemalise erilehe, siis seks peab ju müüma. Seks ongi juba provotseerimine, n-ö väljakutse. Põ-himõtteliselt me kutsume lugejat (välja) ostma seksi ja seksiteemat. Aga seksi ostmine ja müümine on prostitutsioon. Olen ma loogiline? Niisiis, kodukepp tapab prostitutsiooni. Kõik on selge. Kui inimesed kodus piisavalt seksiksid, siis seks enam ei müüks.
— Kas tänapäeva lugeja on veel selline, keda köidavad jäägitult armuromaanid, mille kaanel oli Fabio pilt ja mida enam kui kümme aastat tagasi ahmisid küpsetamise ja koristamise vahel koduperenaised?
— Ma usun, et koduperenaistele meeldivad sellised armuromaanid. Ka päevast päeva küpsetav ja toimetav perenaine vajab eskapismi. Jonnivate laste, koristamise ja kasimise vahel kulub üks surakas magus-lääget armastuslugu ära nagu tilk mett tõrvapotti.
Kes ta on?
Kris Moor
•• (pseudonüüm, nagu ka tema teine pseudonüüm Andre Trinity)
•• Sündinud 1974. aastal Tallinnas
•• Õppinud filosoofiat ja kultuuriteooriat
•• Detsembri algul jäeti inimestele mulje, et Von Krahli teatris esietendub uus lavastus „Homefucking is killing prostitution” ja kõik etendused on välja müüdud. 12. detsembri esietendusel tuli aga välja, et tegu on ühekordse performance’iga, kus esitleti Kris Moori ja Von Krahli koostöös sündinud raamatut „Homefucking is killing prostitution” ning avaldati häälekalt arvamust praeguse kultuuripoliitika kohta.