Tehnikaülikool peab lähiajal otsustama, mida ette võtta ligi 200 ülikooli Tallinna kolledži äriõiguse õppekaval õppiva tudengiga, sest haridus- ja teadusministri eelmise aasta otsuse kohaselt ei vääri nad kõrgharidust tõendavat paberit.

Tallinna tehnikaülikooli rektori Peep Sürje sõnul pole tudengitel muretsemiseks siiski põhjust. Ülikooli enda huvi on, et kõik, kes Tallinna kolledžis äriõigust õpivad, saavad ka kõrgharidust tõendava paberi. „Eriti kurb on aga see, et inimesed on üle kolme aasta suure raha eest äriõigust õppinud, aga riigi arvates nad lõputunnistust ei vääri,” kurtis Sürje.

Hädad õppekava akrediteerimisega algasid tehnikaülikooli jaoks mullu suvel. Kolledži direktori Udo Meriste sõnul akrediteeris 2008. aasta kevadel äriõiguse õppekava rahvusvahelistest ekspertidest koosnev hindamiskomisjon tingimuslikult 2011. aastani. Kuid rahvusvahelisele hindamisele järgnes paari kuu pärast Eesti kõrghariduse hindamiskomisjoni akrediteerimine.

„Juulis teatati, et õppekava ei akrediteerita, sest meil puudub vastava õppe läbiviimiseks kompetents. Mis on vale,” lisas Meriste. „Kunagi varem pole juhtunud, et rahvusvahelise tunnustuse saanud õppekava ei akrediteeri Eesti eksperdid.”

Uus lõputöö

Suure tõenäosusega pakub tehnikaülikool ligi 24 000 krooni aastas äriõiguse õpingute eest maksnud tudengitele võimalust lõpetada ülikool õigusteaduskonnas. Meriste sõnul on kõige täbaram see, et üliõpilastel tuleb kirjutada ka uus lõputöö.

Sürje arvates jäeti õppekava akrediteerimata, sest mõned ülikoolid pole huvitatud õigusalast õpet pakkuvate õppeasutuste ringi laienemisest.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on olukord komplitseeritud. „Kindlasti tuleb ülikoolil ostida lahendusi, et vastuvõetud üliõpilased saaksid lõputunnistuse. Hindamiskomisjoni süüdistamine siin tulemusi aga ei anna,” lisas Lukas.