Kaitseväe objektide valvuritel ei pruugi olla õigust relva kasutada

Kait­se­lii­du te­gev­liik­med tee­vad tööd töö­-le­pin­gu alu­sel si­su­li­selt tsi­vii­li­si­ku­te­na.

Kait­sevä­gi ja kait­se­mi­nis­tee­rium on kuus aas­tat ka­su­ta­nud oma ob­jek­ti­de val­va­mi­seks kait­se­liit­la­si, ent sea­du­se jär­gi ei pruu­gi val­vu­ri­tel ol­la õigust kait­sev­äe ter­ri­too­riu­mil rin­gi luu­si­jaid rel­va äh­var­du­sel pea­tu­ma­gi sun­di­da.

Kait­se­mi­nis­tee­riu­mis, kait­se­lii­dus ja kait­sev­äes moo­dus­ta­tud spet­siaal­ne töög­rupp nen­tis det­semb­ri lõpus koos­ta­tud va­he­kok­kuvõtte jär­gi, et kait­se­lii­du val­vu­ri­te staa­tus ning val­ve õigus­li­kud alu­sed on ol­nud prob­lee­miks ju­ba ala­tes 2003. aas­ta 1. jaa­nua­rist ehk päe­vast, kui kait­se­liit mi­li­taa­rob­jek­ti­de val­va­mi­se en­da pea­le võttis.

Se­ga­du­se te­ki­tas as­jao­lu, et val­vu­ri­te­na töö­ta­vad küll kait­se­lii­du te­gev­liik­med, ent se­da töö­le­pin­gu alu­sel, mis tä­hen­dab, et si­su­li­selt tee­vad nad tööd tsi­vii­li­si­ku­te­na. „Töö­le­pin­gu alu­sel töö­ta­va val­vu­ri õigus­lik­ku sei­sun­dit ja staa­tust tööüle­san­ne­te täit­mi­sel ei saa võrd­sus­ta­da kait­se­lii­du te­gev­liik­me õigus­li­ku sei­sun­di­ga tee­nis­tus­ko­hus­tus­te täit­mi­sel ning sel­li­se­le töö­ta­ja­le ei laie­ne kait­sev­äe mää­rus­ti­kud,” sei­sab kait­se­lii­du üle­ma ko­lo­nel­leit­nant Rai­vo Lu­mis­te all­kir­ja­ga va­he­kok­kuvõttes.

Probleemid kaoksid

Üks Lu­mis­te ju­hi­ta­va töög­ru­pi et­te­pa­ne­kuid on muu­ta prae­gu­sed kait­se­liit­las­test val­vu­rid kaad­ri­kait­sev­äe­las­teks. „Sel­le­ga lan­gek­sid ära kõik nen­de­ga seo­tud prob­lee­mid: õigus­lik staa­tus, kä­sua­he­la küsi­mus, vor­mi­riie­tus ja sel­le kand­mi­se õigus, rel­va ka­su­ta­mi­se õigus jmt,” sei­sab et­te­pa­ne­kus.

Kait­se­lii­du ava­li­ke su­he­te juht kap­ten Nee­me Brus nen­tis na­pisõna­li­selt, et kait­se­liit­las­test val­vu­rid võivad rel­va ka­su­ta­da vaid rel­va­sea­du­se alu­sel. See sea­dus aga re­gu­lee­rib vaid tsi­viilk­äi­bes ole­va­te rel­va­de ka­su­ta­mist ja pii­rit­leb rel­va val­da­mi­se põhju­seid vä­ga konk­reet­selt.

Mis va­hen­deid väeo­sa­sid ja sõjav­äe­baa­se val­va­vad kait­se­liit­la­sed prae­gu ka­su­ta­da võivad ja saa­vad, Brus ei öel­nud.

Küsi­mu­se­le, kas kait­se­mi­nis­tee­riu­mi ja kait­sev­äe ob­jek­te on vii­ma­sed kuus aas­tat val­va­tud il­ma sea­dus­li­ku alu­se­ta, vas­tas kait­se­mi­nis­tee­riu­mi kait­sev­äe­tee­nis­tu­se osa­kon­na ju­ha­ta­ja ma­jor Ma­dis Kraav: „Val­vu­rid ei ole val­va­nud kuus aas­tat il­ma sea­dus­li­ku alu­se­ta, vaid te­ge­mist on õigus­li­ke prob­lee­mi­de ja au­ku­de­ga, mis pea­vad lä­hia­jal la­hen­du­se saa­ma.”

Kraa­vi sõnul po­le veel ot­sus­ta­tud, kui­das kait­sev­äe ob­jek­ti­de val­va­mi­ne sea­du­se­ga kooskõlla viia. „Ilm­selt ot­sus­ta­tak­se see lä­hinä­da­la­te jook­sul. Kui kii­res­ti prob­leem la­hen­da­tak­se, ole­neb ju­ba va­li­tud la­hen­du­sest,” ütles ta ja li­sas, et nii­kaua jät­kub val­va­mi­ne se­ni­sel moel.

Kui­gi töög­ru­pi tea­tel oleks liht­saim la­hen­dus muu­ta val­vu­rid kaad­ri­kait­sev­äe­las­teks, tooks see kaa­sa uue kent­sa­ka prob­lee­mi, sest kait­se­lii­du val­vu­ri­na töö­tab um­bes 500 ini­mest. „Kait­sev­äe­las­te üldar­vu suu­ren­da­mi­ne tä­hen­dab, et suu­ren­da­da tu­leb nii rah­vus­va­he­li­sel sõja­li­sel ope­rat­sioo­nil vii­bi­va­te kui ka ümber­pai­gu­ta­ta­va­te üksus­te koos­sei­se,” lei­dis töög­rupp. Ni­melt on Ees­til ko­hus­tus hoi­da 8% maav­äe ra­huaeg­sest koos­sei­sust vä­li­so­pe­rat­sioo­ni­del ja veel 40% peab ole­ma val­mis vä­li­so­pe­rat­sioo­ni­le mi­ne­ma. See­ga tu­leks saa­ta näi­teks Af­ga­nis­ta­ni veel 40 sõjav­äe­last.

Kok­ku val­va­vad kait­se­liit­las­test val­vu­rid 35 kait­sev­äe ja kait­se­mi­nis­tee­riu­mi ob­jek­ti.

Luua tuleks valvekompaniid

•• Kaitseobjektide valvamise seadustamisega tegelev töö-grupp esitas kokku seitse võimalikku lahendust, millest kõige mõistlikumaks peetakse kaitseliidu juurde spetsiaalsete valvekompaniide või -rühmade moodustamist.

•• Ühtlasi võidakse anda kaitseliidule õigus turvata riiklikult tähtsaid suurüritusi, näiteks üldlaulu- ja -tantsupidusid. Teise võimalusena pakutakse kaitseobjektide valvamise kohustuse andmist ajateenijatele või turvafirmadele. Ajateenijate kasutamise vastu räägib see, et väidetavalt jääks siis liiga vähe aega nende väljaõppeks. Samuti nimetatakse miinuseks, et ajateenijate kasutamine relvastatud valveks võib tuua kaasa enesetappe ja relva väärkasutamist, varasemast on teada juhtumeid, kus ajateenijatest valvurid aitasid ise relvavargustele kaasa.

•• Turvafirmade kasutamine oleks töögrupi andmeil kõige kulukam lahendus. Samuti ei saa turvafirmadega arvestada sõjaseisukorras, sest enamik turvafirma valvureid on kaitseväekohustuslased.