Kopsupõletik tuleb visa ja ägeda palavikuga
Kopsupõletikku haigestutakse küll sagedamini sügisest kevadeni, kuid ometi juhtub seda ka suvel ja soojas kliimas. Tegu pole külmetushaigusega, ent juba külmetunud organism on nõrgem ja seega haigustekitajatele kergem saak.
Dr Anneli Kullamaa Tartu kopsukliinikust räägib, et enamasti on kopsupõletik bakteriaalne, harvem viiruslik. Viimati öeldu ei vaja raviks antibiootikume, esimene aga küll. Kullamaa kinnitusel murrab kopsupõletik sagedamini väikelapsi ja vanureid, harvem tugevama vastupanuvõimega nooremaid ja keskeas täiskasvanuid.
Sagedasim kopsupõletiku tekitaja nii lastel kui ka täiskasvanutel on pneumokokk. Kuna väikelastel puuduvad pneumokokivastased kaitsekehad, on just see haigestumise põhjus. Sama bakter põhjustab lastel ka keskkõrva- ja kurgupõletikku. Lisaks märgib tohter, et vanematel inimestel raskendavad haiguse kulgu kaasuvad haigused.
Mine perearsti juurde
Täiskasvanuil ja ka lastel, nagu kinnitab Tartu lastekliiniku vanemarst Eda Tamm, algab haigus ägeda visa palavikuga. Köha võib, aga ei pruugi olla. Kui palavik alanditele ei allu ja haige tundub hädine, soovitavad tohtrid valvsaks muutuda. Nii täiskasvanuid raviv Anneli Kullamaa kui ka pediaater Eda Tamm ütlevad, et perearsti kojukutsumisest kopsupõletiku diagnoosimiseks ei piisa, sest sageli ei pruugi kopsupõletikule tüüpilist kuulatlusleidu stetoskoobiga kuulda olla. Parem on ise perearsti juurde minna, kus saab teha nii vereanalüüsid kui ka röntgenipildi. Just röntgenipilt on haiguse diagnoosimise või välistamise kindel alus.
Mudilastel, kellel on kopsupõletikust tingitud palavik, muutub hingamine sageli kiiremaks, vahel lausa ähkivaks. Ohutuli võiks vanemate peas vilkuma hakata siis, kui kõigele lisaks läheb kahe-kolmeaastane mürakaru vabatahtlikult voodisse ja seal rahulikult pikutab.
Vanematel patsientidel võib kopsupõletik esineda hoopis ebatüüpiliselt, teab Kullamaa: väikese palaviku ja kerge köhaga võivad kaasneda isutus, südamepekslemine või isegi teadvuse hägunemine.
Kui kopsupõletik on diagnoositud, määrab arst ravi. Antibiootikumidele peaks haigus reageerima teisel-kolmandal ravipäeval: palavik alaneb ja haige elavneb. Kui seda ei juhtu, tuleks jälle arstiga nõu pidada. Tamm rõhutab, et kui paariaastane laps võtab kenasti suu kaudu ravimeid, pole mingit põhjust haiglasse ravile minna. Ema peab lihtsalt jälgima, et ravi toimiks ja haigus taganeks.
Kullamaa räägib, et üldjuhul võib antibiootikumikuuri hakata lõpetama siis, kui kehatemperatuur on kolm kuni neli päeva normaalne, põletikunäitajad vereanalüüsis normaliseerumas ja köha oluliselt või täiesti taandunud. „Kui enesetunne on paranemas ja palavikku ei ole, võib patsient õue minna ja kodus toimetama hakata. Jõudluse taastumine võtab muidugi aega.”
Kui ravi puudub või hilineb, on Kullamaa sõnul kaks võimalikku stsenaariumi: enamikul juhtudel halveneb tervislik seisund veelgi, kuni haige vajab kiirabi, kes siis diagnoosib kopsupõletiku. Pärast seda saab inimene haiglas sobivat ravi. „On ka neid, kes paranevad meditsiinilise vahelesekkumiseta. Hiljem on röntgenipildilt näha jälg varasemast põletikust,” selgitab dr Kullamaa ja soovitab siiski iseeneslikku paranemist mitte ootama jääda.
Et kopsupõletik on infektsioonhaigus, mitte külmetuse või pikaajalise köha tagajärg, on sellesse haigestumiseks vaja kokkupuudet haigustekitajaga – keegi nuuskab nina ja puudutab siis ukselinki. Seda puudutab omakorda järgmine, kes paneb seejärel käe vastu suud. Suurem võimalus nakatuda on lasteaialastel, sest tavaliselt on lasteaiarühmas küllalt palju lapsi tihedas kontaktis ja mikroobide ning viiruste ülekanne toimub nii piisk- kui ka kontaktnakkuse teel, viimati öeldu näiteks mänguasjade vahendusel.
Parim viis haigusest hoiduda on sage kätepesemine, eriti tähtis on see pärast rahvarohkest kohast koju saabumist ja just mudilastele. Ning muidugi tervislikud eluviisid.
Pane tähele!
Müüdid kopsupõletiku kohta:
•• Mul on krooniline kopsupõletik. Sellist asja pole olemas. On äge kopsupõletik ja uus äge haigestumine. Iga kord on tegu uue haigusega.
•• Külmetasin ja sain kopsupõletiku. Kopsupõletik pole külmetuse, vaid nakkuse tagajärg. Külmetus võib organismi vaid nõrgestada, nii et see on nakkusele vastuvõtlikum.
•• Kui lapsel on kopsupõletik, peab ta minema haiglasse ja saama veeni antibiootikume. Pole tõsi. Kui laps võtab ravimeid suu kaudu ja haigus taandub, pole mingit põhjust teda haiglas pidada.
•• See ei ole kopsupõletik, sest perearst kuulas ja kopsud olid puhtad. Kopsupõletikku ei peagi kuulma. Diagnoosi aluseks on röntgenipilt; kuulatlusleid võib, aga ei pruugi olla.
Allikas: kopsuarstid
Kommentaar
Külvi Peterson
perearst
Esmatasandil teeb kopsupõletiku eripäraseks raskesti diagnoositavus. Kuulatlusleid võib esimesel kontaktil puududa, küll aga on kuuldav järgmisel või ülejärgmisel visiidil. Kindlasti peaks vanemaid inimesi kontrollima, et röntgenoloogiline leid oleks täiesti paranenud. Vahel peidab vanadel inimestel kopsupõletikuleiu taga end hoopis kasvaja. Palju räägitakse haigustekitajatest ja nende määramise vajalikkusest, millega perearstid on täiesti nõus. Tekitajate määramine laboris võtab aga tavaliselt viis kuni seitse päeva aega. Tegelikult oleks otsus vaja teha kohe ja alustada ravi pärast diagnoosi täpsustamist. Röntgenipildist ja/või vereanalüüsidest on selge kuulatlusleiu ja kliinilise pildi olemasolul väga suur abi. Siit perearstide soovitus haigetele — tulge vastuvõtule, kui see on vähegi võimalik. Ravimi valikul lähtutakse heast kliinilisest tavast ja haiguse kulu eripäradest. Vajaduse korral muudetakse ravi pärast tekitaja tuvastamist ja tekitajale sobiva antibiootikumi kindlakstegemist. Kui üldseisund on keskmise raskusega või raske ja kuulatlusleid selge, haigus ise alles „noor” (äkilise algusega ja mõnepäevase pikkusega), pole ka röntgenisse vaja ilmtingimata samal päeval minna. Ravi- või jälgimisotsuse peab aga perearst tegema kohe. Haiglasse on vaja saata haiged, kelle haigus kulgeb halvasti või ebatavaliselt, kuid enamasti paranetakse kodus kõige paremini. Väikelastega on muret, kui palavikus laps ei joo või ei võta suukaudset ravimit. Ka halva hoolduse korral vajavad nemad eeskätt haiglaravi.
Tavaline on üks kuni kaks juhtu kuus 2000 nimistus oleva kodaniku kohta, külmetushaiguste hooajal võib haigete arv keskmiselt küündida juba viie-kuue inimeseni kuus.