Naiste teadlikkus on suurim jõud emakakaelavähi vältimisel
Eesti naised nakatuvad neli ja surevad viis korda sagedamini emakakaelavähki kui meie põhjanaabrid soomlased. Pole ka imestada – Soomes käivitati 1950-ndatel emakakaelavähi varase avastamise teavituskampaania ja organiseeritud sõeluuringu programm. Tänu sellele on naised teadlikumad ja külastavad naistearsti järjepidevalt – käib vanaema, ema, läheb ka tütar.
Igal aastal avastatakse Eestis 143–190 uut raskekujulise emakakaelavähi esmasjuhtu ning 23–48 algstaadiumis limaskestasisese nn pindmise vähi juhtu. Aastas sureb meil emakakaelavähi tagajärjel kuni 70 naist. Haigestumine on kasvanud just nooremates vanuserühmades – 20–40-aastaste seas.
Vähk ei teki üleöö, sellele eelnevad vähieelsed seisundid. Emakakaelavähki saab vältida, ent selleks tuleb muutused avastada varakult. „Praegu avastatakse kolmandik juhtudest kaugele arenenud järgus, kus ravi jääb efektita,” selgitab tervise arengu instituudi teadur Piret Veerus.
Eestis alustati emakakaelavähi varase avastamise eelprojekti kuue aasta eest kolmes maakonnas, kui uuringuile kutsuti 15 000 naist. Toona tuli kohale vaid 20% kutse saanutest. Kuigi kutsutute arv on aasta-aastalt kasvanud, on osalus püsinud madalal tasemel. Kui rinnavähiuuringutele läheb iga teine, siis emakakaelavähiuuringutele vaid iga kolmas naine. 2007. aastal läbis kutsututest vähieelsete seisundite varaseks avastamiseks vajaliku PAP-uuringu 32%, mullu 47% naistest.
Sõeluuring aitaks Veeruse sõ-nul haigestumist ja suremust vähendada üle 80 protsendi. Ent efektiivsuse saavutamiseks peaks hõlmatud olema vähemalt 75% naistest. „Siis suudaksime aastas ära hoida üle saja emakakaelavähijuhu ja umbes 30 surmajuhtu,” ütles ta emakakaelavähivastasel ümarlaual.
Miks naised ei tule?
Emakakaelavähi sõeluuringu eesmärk on tuvastada 30–55-aastastel naistel viieaastase intervalliga varases staadiumis emakakaelavähk ja vähieelseid seisundeid. Tänavu saavad kutsed selles osalemiseks 1954., 1959., 1964., 1969., 1974. ja 1979. aastal sündinud ravikindlustatud naised. Kirjaliku kutse saajate nimekirjas on üle 35 000 naise.
Ümarlaual „Üheskoos emakakaelavähi vastu” arutleti, miks paljud naised siiski kontrolli ei jõua. Selgus, et tihtipeale ei saa nad kutset kätte, sest aadress on vale. Jaanuarist 2009 kasutab haigekassa kutsete saatmisel rahvastikuregistri andmeid, seega tasub üle kontrollida, kas seal on kirjas praeguse elukoha aadress.
Mullu oktoobri lõpus korraldati iga-aastane ravikindlustatute rahuolu-uuring, kuhu oli sedapuhku lisatud ka vähi sõeluuringuid ja nendes osalemist puudutavaid küsimusi. Selgus, et ligi 90% 35–64-aastaseid naisi oli teadlik emakakaelavähi sõeluuringust ja valmis neis osalema. Väiksem oli teadlikkus Ida-Virumaa naiste, samuti põhiharidusega ja lihttöölistest naiste seas.
MTÜ Naised Emakakaelavähi Vastu üks alusepanijaist, Star FM-i hommikuprogrammi saatejuht Pille Minev leiab, et suurlinnades on teadlikkus suurem. Paljud maanaised pole aga PAP-testist kuulnudki. „Meilt küsiti isegi, mis „papp” see on.”
Hoidumine ja ravi
Vähieelsete seisundite ja pindmise vähi ravi on kirurgiline. PERH-i naistehaiguste keskuse juhataja Kersti Kuke sõnul on emakakaelavähki suremus vähenenud. Paraku jõuavad pooled naised arsti juurde siis, kui haigus on juba kaugele arenenud. „Lõikusmaht on suur.” Valdaval osal patsientidest tuleb sugu-elundid eemaldada või kahjustada kiiritusraviga. Kogu raviprotsess tähendab naisele tugevat psüühilist pinget – kas oodatavad uuringutulemused on korras? Iga valuhoog või mõni haiguse sümptom paneb peas helisema kellukese – äkki on haigus tagasi.
Sellest haigusest ei jää puutumata ka perekond. Tihtipeale jääb haigusest puretud naine oma eluraskuse ja emotsioonidega üksi. Lisaks tuleb üksi kasvatada lapsi ja hoolitseda sissetulekute eest. „Vähiravi on kallis ravi igas mõttes. Haiguste vältimine on alati odavam,” tõdeb Kukk.
Peamine emakakaelavähi tekke põhjus on inimese papilloomiviirus (HPV), mis levib sugulisel teel. TÜ kliinikumi arst-õppe-jõud Airi Põder soovitab naljaga pooleks, et parim emakakaelavähist hoidumise meetod on mitte alustada suguelu või siis elada monogaamselt. Ent lisab, et selline lähenemine on siiski ebarealistlik.
Ravikindlustamata naised
Realistlikum on vaktsineerimine. See ei välista täielikult vähki haigestumist, ent kaitseb enam levinud HPV-tüüpide eest (HPV 16 ja HPV 18), mis põhjustavad 70% emakakaelavähijuhtudest. Enamik riike rahastab HPV-infektsiooni vastast vaktsineerimist. Eesti mitte, ent mõned omavalitsused on seda tegema hakanud oma eelarvest. Põder lisab, et mullu leidsid kõik asjasse puutuvad seltsid, et ka meil peaks HPV-vastast vaktsineerimist riiklikult rahastama. Tegudeni pole aga jõutud. „Lootus on, et tuleval aastal võiks see muutuda.”
Matti Maimets Eesti infektsioonhaiguste seltsist juhib tähelepanu sellele, et vaktsineerimine on üks edukamaid rahva tervise parandamise abinõusid, sest tosinasse haigusesse haigestumus on vähenenud tänu vaktsiinidele 70–100%. Tema sõnul vajab Eesti vaktsineerimise osas seadusemuudatust, et ka täiskasvanud oleksid kaasatud. „Luua tuleb immuniseerimise kava terveks eluks, mitte vaid lapsepõlveks.” Lisaks on vaja vaktsineerimise puhul alternatiivseid rahastamissüsteeme.
Maimets hoiatab, et HP-viiruse kasvu on oodata HIV-positiivsete seas, sest nõrgestatud immuunsüsteemi korral tekivad rakumuudatused kiiremini. HIV-positiivsed naised, kes on tihti ravikindlustuseta, ei saa kutset sõeluuringule ja varajane haiguse avastamine on ebatõenäosem. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ülla-Karin Nurm lubas, et selle olukorra muutmise üle arutletakse, ent lisas: „Piiratud eelarve võimalustega riigis ei saa arvestada ühegi uue algatusega.” PAP-testi tegemine maksab alla saja krooni.
Fotovõistlus
Fotovõistlus
„Terve Eesti naine”
•• Emakakaelavähi vältimise nädalal kuulutatakse välja fotovõistlus „Terve Eesti naine”.
•• Eesti vähiliit ootab 20. veebruarini A4-formaadis värvifotosid, mis kujutavad Eesti naisi eri eluvaldkondades, propageerides elutervet olemist ja tervislikke eluviise.
•• Fotod saatke Eesti vähiliidu aadressil Viru tn 5–5, Tallinn.
•• Saadetud töödest koostatakse märtsis Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu fuajees Rävala pst 10 näitus.
•• Fotovõistlus toimub haigekassa ja vähiliidu koostöös.