Selline küsimus kerkis toimetuses sotsiaalminister Maret Maripuu saaga päevil, kui seda sõnapaari siin-seal kasutati. Aluseks olev võrdlus on ju tabav, aga kolleegile, kes küsimuse esitas, tundus väljend ise eesti keeles mannetu. See justkui nõuaks joonealust selgitust: autor mõtleb noorepoolset poliitikut, kelle areng on kunstlikult ebaloomulikuks kiirendatud nagu broileril. Aga mis kujund see on, mis ei mõju lugejale otse, vaid mida peab tõlkima?

Paremat vastet me ei leidnud ega osatud ka keelenõutelefonilt midagi soovitada. Üks lahendus võiks ehk olla broilerpoliitik. Soome keeles see-eest olevat poliittinen broileri tulnud kasutusele juba 1970. aastatel ja mõistagi on ta jõudnud omaseks saada. Igal juhul peaks piltlik sõnaühend olema peale kujundlikkuse ka üheselt mõistetav.

Nagu sõnad üldse, nii rändavad fraseologismidki keelest keelde ja pahatihti on nende sünnimaad võimatu tuvastada. Ega see ei ole olulinegi. Pealegi oletavad teadlased, et mõni väljend võib olla tekkinud iseseisvalt mitmes eri keeles, ning hulk fraseologisme on hakanud levima ka samast allikast, näiteks piiblist või antiikkultuurist.

Tagajalul või käsi maas?

Ometi kostab aeg-ajalt etteheiteid: miks kasutatakse laenatud väljendeid, kui oma keeleski on sobivad olemas! Üks tuntumaid nõudmisi on olnud, et  räägitaks ja kirjutataks ämbri asemel rehale astumisest. Mis puudutab „ämbrisse astumise” päritolu, siis selle üle on 1990-ndatel Keeles ja Kirjanduses isegi vaieldud. Ühe, kuid vähem tõendatud väite järgi pidavat see pärinema vangla­slängist ja olema seotud kambrinurgas olnud ämbri ehk paraskiga. Teisalt on sama väljendit oma keeles vähemalt 1920. aastatel kasutanud Pärnu sakslased.  

Niisiis pole ilmselt tegemist arutu uuslaenuga. Pigem on „ämbrisse astumisel” see viga, et ta on ülekasutamisega armutult viledaks kulutatud. Niisiis tasub ikkagi ka rehale astumist mitte unustada.

Mõtlemapanevaid näiteid leiab veelgi. Kuidas mõista väidet, et eesti kultuuritegelased aeti tagajalgadele? Kas see tähendab, et enne oli neil „käsi maas”? Võib-olla kõlbaks mõnel puhul paremini takka üles löömine, sest ega me ei räägi ka loomade puhul eriti tagajalgadel olekust.