Eurovolinik Hübner: ootame Eestilt suuri europrojekte
Eesti Päevaleht kohtus nädala eest Euroopa Komisjonis tõukefondide raha kureeriva regionaalpoliitika voliniku Danuta Hübneriga uurimaks, kuidas ollakse rahul olukorraga, kus Eesti valitsus pole siiani saanud Brüsseli heakskiitu ühelegi tõukefondide rahaga plaanitavale suurprojektile.
Hübner tõdes, et Eesti peaks nende projektide ettevalmistamist ja heakskiitmiseks esitamist kiirendama. „On palju projekte, mida Eestilt ootame, kuid me pole ühtegi veel saanud.” (Eelmisel nädalal läks Brüsseli poole teisele katsele majandusministeeriumi uute reisirongide soetamise kava – toim.) „Ma tahaksin, et see läheks kiiremini,” tõdes ta.
Suurprojektideks nimetab Euroopa Komisjon kõiki tõukevahenditest rahastatavaid ettevõtmisi, mille kogumaksumus on üle 50 miljoni euro. Eesti mastaape arvestades jälgib komisjon siin ka väiksemate projektide rakendamist. „Sellepärast vaatame Eestis ka neid projekte, mis on natuke väiksemad, kuid kujutavad teie kontekstis endast siiski suuri projekte,” nentis Hübner.
Investeeringud nihkuvad
Voliniku kinnitusel teab ta mitut projekti, mille kallal töö käib. „Teame, et töö käib nii mõnegi projekti juures. Näiteks saari ühendavate sadamate rekonstrueerimise kava, Tartu ülikooli ja Tallinnas asuva haigla rekonstrueerimine. Seega on projekte, mida loodame Eestist saada. Julgustaksin Eesti valitsust tõesti suurte projektidega kiiremini liikuma,” rõhutas ta veel kord.
Euroopa Komisjoni liikme sõnul ähvardavad vastasel korral suured ja majandust turgutavad investeeringud väga kaugele tulevikku nihkuda. „On probleem, et suurprojektide ettevalmistamisele kulutatakse liiga palju aega – see võtab kaks-kolm aastat. Ja siis tuleb hangete protsess, mis võtab jälle kuni aasta,” märkis volinik, lisades, et olukord on sümptomaatiline kõigile uutele liikmesriikidele. Rääkides eurovahendite kasutamisest üldiselt, kinnitas regionaalpoliitika juht, et Eesti on Euroopa Liidu eelmise finantsperspektiivi raha kasutamisel olnud üks parimaid. Kuid siiski toonitas ta tungivalt vajadust pidada käesoleva perioodi (aastad 2007–2013) raha kasutamisel kinni kokkulepitud tõukevahendite kasutamise eesmärkidest.
„Kui raha pannakse kokkulepitud kohtadesse, lubaks see elavdada nii majandustegevust kui ka tõsta konkurentsivõimet. Kriisi ajal eemaldutakse sageli konkurentsivõime parandamise eesmärgist, aga ma loodan, et Eesti siiski järgib eesmärke, mis olid kokku lepitud,” märkis Hübner.
Euroraha kasutamine lihtsustub
•• Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika voliniku Danuta Hübneri kinnitusel on Brüsselis heaks kiidetud mitu sammu, mis peaksid tegema tõukefondide vahendite kasutamise kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks on otsustatud, et liikmesriigid saavad hakata projektide elluviijatele euroraha üle kandma ettemaksu korras.
•• „Tavaliselt on raha makstud ainult siis, kui projektid juba esitavad andmeid, kuid ettemaksuga saaksime rohkem raha kätte anda,” ütles Hübner.
•• Kauaoodatud lihtsustusena väikeste projektide elluviijatele tõi ta esile võimaluse näidata projektide üldkulusid teatava protsendiga. „Tegime ettepaneku projektide üldkulude protsendiga arvutamiseks. Väiksematele projektidele oli see kui õudusunenägu – kuidas kalkuleerida projekti jaoks kasutatavat elektrit või arvutikasutamist. Nüüd on kõik see palju lihtsam,” teatas Hübner. „Loodame, et Eesti kasutab neid võimalusi täielikult.”