Pealinnas kehtivat „klotside süsteem”

Aasta asemel võib kesklinna planeeringu saamine kesta ka kümmekond aastat.

TTÜ professoril Väino Rajangul on Tallinna linnalt tema juhitava hooneühistu detailplaneeringu kooskõlastuse saamine võtnud aega kaheksa aastat, ridaelamu ehituseks pole linn aga siiani vajalikku planeeringut kinnitanud. Takistusi on seejuures olnud kõikvõimalikke.

„Esitasin ühistu esimehena meie kinnistule planeeringu al­ga­tamise avalduse ja see registreeriti linnas 11. septembril 2001. aastal,” meenutas Rajangu ja lisas, et järgnenu jätab talle mulje, et planeeringute hankimine on tõeliselt soodne pinnas pistise küsimiseks. „Mõni päev hiljem sain telefonikõne ja mulle soovitati tungivalt tellida planeeringu koostamine anonüümse helistaja vahendusel. Keeldusin ja seejärel ähvardati, et planeering hakkab venima.”

Järgnenud kirjade vahetamine eri ministeeriumide, kohtutasandite ja linna vahel on kestnud aastaid, kuid taas on planeering jäänud toppama. „Me teeme vahel nalja, et planeeringus on kotermann sees,” sõnas ta. „Küsisin aasta eest ehituste ja planeeringutega tihti kokku puutuvatelt inimestelt nõu ning nad muigasid ja selgitasid mulle, kuidas vahel linnaametis asjad käivad.”

Need inimesed ütlesid Rajangule, et linnaametis eksisteerib kaks süsteemi. „Esimene on lisatasude süsteem, mille käigus menetletakse planeeringut tavapäraselt kiiremini töövälisel ajal, ja teine „klotside” süsteem, milles ühe planeeringut avitava „klotsi” väärtus on 50 000 krooni pistist,” rääkis ta.

Noritakse pisiasjadega

Läinud aasta lõpus lahvatanud linnaplaneerimisega seotud pistisekahtlustuste tulva tõttu on sagedamini hakatud pöörduma ka ajalehe poole, et rääkida enda juhtumitest linnaga sobiva planeeringu kooskõlastamisel. Nii näiteks tõi üks anonüümseks jääda soovinud arhitekt välja juhtumi Kadriorgu planeeritud loa saamisel, kus kesklinnalt projektile heakskiidu saamine vältas mitu aastat.

„Ühe põhjendusena oli projekti tagasisaatmisel toodud näiteks see, et mul polnud „OÜ” märgitud äriregistris antud nime kombel ärinime taha, vaid hoopis ette,” selgitas arhitekt. „Projekt saadeti tagasi ja nii pidime mitmekümnel lehel selle „OÜ” teise kohta viima.

Aas: seisakute taga pole ainult linnavalitsus

•• Abilinnapea Taavi Aas ei nõustunud väidetega, et planeeringute venimine võib tekitada korruptsioonihõngulisi olukordi. Pigem on Aasa arvates reaalsem mitut osapoolt ühendava planeeringu komplitseeritus ning võimalikud paljud protestid ja vaidlustused.

•• „Planeeringul tuleb alati samad tsüklid läbida, kuid suurematel planeeringutel võib tekkida rohkem takistusi, kuna protestijaid on rohkem,” lausus Taavi Aas. „Reaalne aeg peaks olema väiksematel asjadel aasta, kui ei teki probleeme ega vaidlustusi.”

•• „Kui tekivad seisakud, hakatakse tavaliselt kohe süüdistama linnaplaneerimisametit,” pareeris Aas süüdistusi, „tegelikult on alati tegu kolmepoolse protsessiga – amet, tellija ja arhitekt. Kui asi jääb toppama, siis üldjuhul teevad vigu kõik kolm poolt.”

•• „Väga tihti juhtub ka nii, et arhitektuuribürool on lihtne väita omanikule, et meie oleme kõik teinud, aga planeering seisab seal ja süü aetakse teiste kaela,” ütles Tallinna abilin­napea.