„Val­mis­ta­me et­te ula­tus­lik­ku abi­pa­ket­ti, mis peaks toe­ta­ma ma­jan­dus­li­kult vä­hem kind­lus­ta­tud tu­den­geid õpin­gu­te jät­ka­mi­sel,” vas­tas Tal­lin­na üli­koo­li rek­tor Rein Raud. Prae­gu­ses olu­kor­ras on pal­jud tu­den­gid või nen­de õpin­gu­te eest ta­su­vad va­ne­mad kao­ta­nud töö, seetõttu äh­var­dab üliõpi­la­si üha roh­kem ra­ha­puu­du­se tõttu õpin­gu­te kat­kes­ta­mi­se oht. Raua sõnul ei ole õpin­guid kat­kes­ta­nud üliõpi­las­te arv võrrel­des va­ra­se­ma aja­ga mär­ki­misväär­selt suu­re­ne­nud, ent se­ni­sest roh­kem tu­den­geid on siis­ki läi­nud ma­jan­dus­li­kel põhjus­tel aka­dee­mi­li­se­le puh­ku­se­le.
 
Abi­pa­ke­tiks va­ja­li­ke va­hen­di­te si­su – kust üli­kool ra­ha võtab ja mis võima­lu­si üliõpi­las­te­le pak­ku­ma ha­ka­tak­se – ei soo­vi­nud Raud veel ava­da. „Kui suu­res ula­tu­ses meil õnnes­tub oma ka­va rea­li­see­ri­da, sõltub pal­ju­dest as­jao­lu­dest, muu hul­gas ee­lar­ve­lis­test lae­ku­mis­test ning su­vi­se vas­tuvõtu edu­ku­sest,” ütles Raud lõpe­tu­seks.
 
Võib siis­ki ar­va­ta, et tõen­äo­li­selt on need meet­med va­ja­du­se kor­ral õppe­mak­su vä­hen­da­mi­ne, üliõpi­las­te­le mak­se­puh­ku­se võimal­da­mi­ne ja aju­ti­selt sood­sa­ma­te mak­seg­raa­fi­ku­te koos­ta­mi­ne.
 
Tal­lin­na teh­ni­kaüli­koo­li õppep­ro­rek­tor Ja­kob Kübar­sepp ütles, et 2009. aas­ta sügi­sel ena­mi­kus TTÜ tea­dus­kon­da­des ja kol­ledžites õppe­maks säi­lib või pi­sut vä­he­neb, ent võima­li­ku mak­se­puh­ku­se tee­ma ei ole siis­ki veel ak­tuaal­ne ol­nud. „Möö­du­nud sügi­sel õppe­mak­su­de lae­ku­mi­se­ga prob­lee­me ei ol­nud, kuid ke­va­de koh­ta on veel va­ra kok­kuvõtteid te­ha,” mär­kis Kübar­sepp.
 
Sa­ma kin­ni­tas ka Tar­tu üli­koo­li  õppep­ro­rek­tor Bi­ru­te Klaas, kes üht­la­si rõhu­tas, et üli­koo­li te­ge­vus sõltub va­ja­dus­test. „Kui ma­jan­dus­lik olu­kord se­da sun­nib, võetak­se õppe­tee­nus­ta­su­de tee­ma kind­las­ti arut­lu­se­le,” lu­bas Klaas. Prae­gu saab Tar­tu üli­koo­li üliõpi­la­ne paind­li­kult ja­ga­da maks­mi­se õppeaas­ta jook­sul nel­ja os­sa.
 
Ees­ti üliõpi­las­kon­da­de lii­du ju­ha­tu­se asee­si­mees sot­siaal­po­lii­ti­ka val­las Ol­ga Tšer­jo­muški­na ei usu, et üli­koo­lid lä­hek­sid õppe­mak­su vä­hen­da­mi­se teed. „Suu­rem osa õppe­mak­sust ei lä­he ise­gi mit­te õppejõudu­de töö­ta­su­deks, vaid hal­dus­ku­lu­de kat­mi­seks,” mär­kis ta. Asee­si­me­he sõnul võivad üli­koo­lid ha­ka­ta leiu­ta­ma se­ni­sest eri­ne­vaid õppe­tee­nus­ta­su ko­gu­mi­se vii­se. „N­äi­teks hak­kab Es­to­nian Bu­si­ness Sc­hool (EBS) väi­de­ta­valt tu­den­gi­te­le oma va­hen­di­test lae­nu pak­ku­ma,” li­sas Tšer­jo­muški­na, pi­da­des siis­ki võima­li­kuks ka ta­va­list mak­se­puh­kust.
 
Ha­ri­dus­mi­nis­tee­rium tea­tas, et ta­su­lis­tel koh­ta­del õppi­va­te­le tu­den­gi­te­le rii­gilt min­geid toe­tu­si et­te näh­tud ei ole. „Se­da on küll aru­ta­tud, aga eel­da­ta­valt va­ja­mi­nev ra­ha­sum­ma on liht­salt lii­ga suur,” ütles mi­nis­tee­riu­mi kõrg­ha­ri­du­se osa­kon­na ju­ha­ta­ja Jaan Kõrge­saar.
 
Riik­li­ke koh­ta­de arv ei vä­he­ne
 
„Rii­gi ee­lis­tus­tes riik­li­ku koo­li­tus­tel­li­mu­se (RKT) esi­ta­mi­sel suu­ri muu­tu­si ei ole ja hulk jääb sa­maks,” ütles Jaan Kõrge­saar. „Küll aga on tek­ki­nud olu­kor­ras loo­tus, et noo­red lä­he­vad roh­kem õppi­ma neid ala­sid, mis on se­ni alat­äi­tu­nud, ehk siis ee­lis­ta­tak­se rii­gi poolt ra­has­ta­tud õppe­koh­ti ta­su­lis­te­le õppe­koh­ta­de­le,” li­sas ta.
 
TLÜ rek­to­ri Rein Raua sõnul tu­leks RKT süsteem muu­ta dünaa­mi­li­se­maks, ent krii­si tin­gi­mus­tes ei ole se­da mõist­lik te­ha.
 
„RKT ar­vu võiks riik säi­li­ta­da vaa­ta­ma­ta üld­ha­ri­dus­koo­li­de lõpe­ta­ja­te ar­vu vä­he­ne­mi­se­le. Sel­li­sel ju­hul taas­tuks rii­gi suu­nav roll kõrg­ha­ri­du­ses ning 2015. aas­tal alus­taks see­ga suu­rem osa õppu­reid RKT õppe­koh­ta­del,” lei­dis Ja­kob Kübar­sepp.
 
Bi­ru­te Klaa­si hin­nan­gul peaks keh­vas ma­jan­du­so­lu­kor­ras üli­koo­lid koostöös rii­gi­ga pa­nus­ta­ma täien­dus­koo­li­tus­se ja ümberõppes­se ning pak­ku­ma töö­ko­ha kao­ta­nud ini­mes­te­le ku­ni krii­si vai­bu­mi­se­ni ene­set­äien­dusvõima­lu­si. „N­äi­teks Soo­me in­ves­tee­ris ma­jan­dus­lan­gu­se ajal jõuli­selt dok­to­riõppes­se, et olu­kor­ra pa­ra­ne­des saak­sid dok­to­riõppe lä­bi­nud ini­me­sed pa­nus­ta­da rii­gi aren­gus­se,” lau­sus ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena