23.03.2009, 00:00
Koolid tulevad rahahädas tudengitele appi
Eesti Päevaleht küsis kolmelt suuremalt avalik-õiguslikult ülikoolilt, kuidas nad suhtuvad kasvava tööpuuduse taustal tasulistel õppekohtadel õppivate tudengite maksejõudlusse.
„Valmistame ette ulatuslikku abipaketti, mis peaks toetama majanduslikult vähem kindlustatud tudengeid õpingute jätkamisel,” vastas Tallinna ülikooli rektor Rein Raud. Praeguses olukorras on paljud tudengid või nende õpingute eest tasuvad vanemad kaotanud töö, seetõttu ähvardab üliõpilasi üha rohkem rahapuuduse tõttu õpingute katkestamise oht. Raua sõnul ei ole õpinguid katkestanud üliõpilaste arv võrreldes varasema ajaga märkimisväärselt suurenenud, ent senisest rohkem tudengeid on siiski läinud majanduslikel põhjustel akadeemilisele puhkusele.
Abipaketiks vajalike vahendite sisu – kust ülikool raha võtab ja mis võimalusi üliõpilastele pakkuma hakatakse – ei soovinud Raud veel avada. „Kui suures ulatuses meil õnnestub oma kava realiseerida, sõltub paljudest asjaoludest, muu hulgas eelarvelistest laekumistest ning suvise vastuvõtu edukusest,” ütles Raud lõpetuseks.
Võib siiski arvata, et tõenäoliselt on need meetmed vajaduse korral õppemaksu vähendamine, üliõpilastele maksepuhkuse võimaldamine ja ajutiselt soodsamate maksegraafikute koostamine.
Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp ütles, et 2009. aasta sügisel enamikus TTÜ teaduskondades ja kolledžites õppemaks säilib või pisut väheneb, ent võimaliku maksepuhkuse teema ei ole siiski veel aktuaalne olnud. „Möödunud sügisel õppemaksude laekumisega probleeme ei olnud, kuid kevade kohta on veel vara kokkuvõtteid teha,” märkis Kübarsepp.
Sama kinnitas ka Tartu ülikooli õppeprorektor Birute Klaas, kes ühtlasi rõhutas, et ülikooli tegevus sõltub vajadustest. „Kui majanduslik olukord seda sunnib, võetakse õppeteenustasude teema kindlasti arutlusele,” lubas Klaas. Praegu saab Tartu ülikooli üliõpilane paindlikult jagada maksmise õppeaasta jooksul nelja ossa.
Eesti üliõpilaskondade liidu juhatuse aseesimees sotsiaalpoliitika vallas Olga Tšerjomuškina ei usu, et ülikoolid läheksid õppemaksu vähendamise teed. „Suurem osa õppemaksust ei lähe isegi mitte õppejõudude töötasudeks, vaid halduskulude katmiseks,” märkis ta. Aseesimehe sõnul võivad ülikoolid hakata leiutama senisest erinevaid õppeteenustasu kogumise viise. „Näiteks hakkab Estonian Business School (EBS) väidetavalt tudengitele oma vahenditest laenu pakkuma,” lisas Tšerjomuškina, pidades siiski võimalikuks ka tavalist maksepuhkust.
Haridusministeerium teatas, et tasulistel kohtadel õppivatele tudengitele riigilt mingeid toetusi ette nähtud ei ole. „Seda on küll arutatud, aga eeldatavalt vajaminev rahasumma on lihtsalt liiga suur,” ütles ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaar.
Riiklike kohtade arv ei vähene
„Riigi eelistustes riikliku koolitustellimuse (RKT) esitamisel suuri muutusi ei ole ja hulk jääb samaks,” ütles Jaan Kõrgesaar. „Küll aga on tekkinud olukorras lootus, et noored lähevad rohkem õppima neid alasid, mis on seni alatäitunud, ehk siis eelistatakse riigi poolt rahastatud õppekohti tasulistele õppekohtadele,” lisas ta.
TLÜ rektori Rein Raua sõnul tuleks RKT süsteem muuta dünaamilisemaks, ent kriisi tingimustes ei ole seda mõistlik teha.
„RKT arvu võiks riik säilitada vaatamata üldhariduskoolide lõpetajate arvu vähenemisele. Sellisel juhul taastuks riigi suunav roll kõrghariduses ning 2015. aastal alustaks seega suurem osa õppureid RKT õppekohtadel,” leidis Jakob Kübarsepp.
Birute Klaasi hinnangul peaks kehvas majandusolukorras ülikoolid koostöös riigiga panustama täienduskoolitusse ja ümberõppesse ning pakkuma töökoha kaotanud inimestele kuni kriisi vaibumiseni enesetäiendusvõimalusi. „Näiteks Soome investeeris majanduslanguse ajal jõuliselt doktoriõppesse, et olukorra paranedes saaksid doktoriõppe läbinud inimesed panustada riigi arengusse,” lausus ta.