Ta­gantjä­re­le tar­ka­de­na võime tões­ti öel­da, et kõik meie va­he­peal tei­se sam­bas­se ko­gu­tud sääs­tud on os­tujõudu kao­ta­nud, hoo­li­ma­ta sel­lest, et Ees­ti pen­sio­ni­fon­di­de hal­dus­ta­sud on ol­nud ühed Ida-Eu­roo­pa rii­ki­de kõrge­mad. Loo­tus toe­tu­da oma tu­le­vas­te pen­sio­ni­de kind­lus­ta­mi­sel are­ne­nud fi­nants­tu­ru­le on vä­he­malt aju­ti­selt saa­nud tu­ge­va ta­ga­silöö­gi.

Võime en­nast lo­hu­ta­da, et meie ei ole ai­nu­ke­sed, kes on sel­les osas re­ha­le as­tu­nud. Tun­nus­ta­tud ma­jan­dus­tead­la­sed Nic­ho­las Barr ja Pe­ter Dia­mond loet­le­vad oma hil­ju­ti­ses raa­ma­tus „Re­for­ming pen­sion­s” hul­ga vi­gu, mi­da ma­jan­dus­tead­la­sed, seal­hul­gas Maail­ma­pank, kes nõus­tas ka Ees­ti pen­sio­ni­re­for­mi, on oma analüüsi­des ja soo­vi­tus­tes tei­nud. Ala­tes naiiv­se­test eel­dus­test, et fi­nants­turg toi­mib per­fekt­selt, ku­ni loo­tu­se­ni, et ini­me­sed suu­da­vad kee­ru­li­sest fi­nants­ma­te­maa­ti­kast mõis­ta, mis mõju­tab nen­de tu­le­vast pen­sio­ni, ja tee­vad seetõttu rat­sio­naal­seid va­li­kuid.

Pen­sio­nisüstee­mi ku­jun­da­mi­ne on kee­ru­li­ne, sest püütak­se saa­vu­ta­da kor­ra­ga mi­tut eesmär­ki. Meie esi­me­ne sam­mas peaks kaits­ma ini­me­si vae­sus­se lan­ge­mi­se eest, tei­ne sam­mas ai­ta­ma säi­li­ta­da elus­tan­dar­dit ja kol­mas sam­mas lu­ba­ma ini­mes­tel oma isik­lik­ke ee­lis­tu­si ja fan­taa­siaid sääs­tu­de pai­gu­ta­mi­sel pa­re­mi­ni ra­ken­da­da.

Kui pea­ta­me nüüd aju­ti­selt mak­sed tei­se sam­bas­se, siis vä­he­ne­vad ini­mes­te ko­hus­tus­li­kud sääs­tud ja vä­he­neb ini­mes­te tu­lu­dest sõltuv tei­se sam­ba pen­sion, kuid esi­me­se sam­ba pen­sion suu­re­neb pi­sut. Näi­teks 35-aas­ta­sel ini­me­sel, kel­lel on pen­sio­ni­ni jää­nud veel 28 aas­tat ja kes on ko­gu­nud oma tei­se sam­bas­se prae­gu­se sei­su­ga 70 000 kroo­ni, võib ula­tu­da kao­tus tu­le­va­se iga­kui­se pen­sio­ni kesk­mi­ses suu­ru­ses tei­sest sam­bast um­bes viie prot­sen­di­ni. Kuid osalt kom­pen­see­rib sel­le prae­gu­ne suu­rem tar­bi­misvõima­lus ja osalt ka osa­li­selt suu­rem esi­me­se sam­ba pen­sion. Roh­kem kao­ta­vad sel­lest ümber­suu­na­mi­se kat­ke­mi­sest kõrge­pal­ga­li­sed ja vä­hem ma­da­la­pal­ga­li­sed.

Sa­mas võib tuua võrd­lu­seks, et kui pen­sio­ni­fon­did suu­dak­sid ol­la efek­tiiv­se­mad ja alan­da­da iga-aas­ta­seid va­lit­se­mis­ta­su­sid kas või 0,2% prot­sen­di võrra, siis sel­lest pii­saks, et ini­mes­te tu­le­va­ne pen­sion ei vä­he­neks.

See­ga usun, et ena­mi­ku ini­mes­te jaoks ei tä­hen­da tei­se sam­ba mak­se­te aju­ti­ne kat­ke­mi­ne vä­ga suurt kao­tust. Se­da enam, et iga ma­jan­dusõpik hak­kab pih­ta sel­lest, et tar­bi­mi­se si­lu­mi­ne suu­ren­dab ini­mes­te heao­lu. See­ga po­le prae­gu, ma­jan­duskrii­si ajal mõtet sun­di­da ini­me­si vä­gi­si sääst­ma, vaid võiks las­ta neil tar­bi­da ja jät­ta sel­le tei­se sam­ba osa nei­le kät­te. Ja need, kes vä­ga soo­vi­vad ma­da­la hin­na­ga akt­siaid os­ta, võik­sid se­da te­ha, ka­su­ta­des kol­man­da pen­sio­ni­sam­ba võima­lu­si. Komp­ro­mis­siks võiks va­lit­sus tõsta nen­de jaoks kol­man­da­le sam­ba­le keh­tes­ta­tud tu­lu­mak­su­soo­dus­tus­te piirmää­ra.

Läikivad reklaambrošüürid

Rah­vas­ti­ku va­na­ne­mi­sest tin­gi­tud pen­sio­ni­de ka­ha­ne­mi­se vas­tu saab võidel­da ka suu­ren­da­des meie ini­mes­te too­de­ta­vat too­dan­gut. Üks võima­lus on ol­la pro­duk­tiiv­se­mad, tei­ne võima­lus on roh­kem töö­ta­da. Üks pro­duk­tiiv­su­se suu­ren­da­mi­seks teh­tud et­te­pa­nek on soo­vi­ta­nud, et tei­se sam­ba ra­ha võiks suu­re­mas osas in­ves­tee­ri­da Ees­tis­se.  Al­ter­na­tiiv on in­ves­tee­ri­da oma ra­ha rii­ki­des­se, kus on noo­rem rah­vas­tik ja sel­le võrra kii­rem ma­jan­dus­kasv.

Vaa­da­tes pen­sio­nisüstee­mi eesmär­ke, ei soo­vi­ta mi­na tei­se sam­ba fon­di­de Ees­tis­se in­ves­tee­ri­mi­se võima­lus­te suu­ren­da­mist kui pi­kaa­ja­list po­lii­ti­kat. Se­da mit­mel põhju­sel.

Esi­teks, meil va­lit­seb idee­de puu­dus, ku­hu mõist­li­kult ra­ha pan­na. Vii­mas­tel aas­ta­tel tu­li Ees­tis­se vä­ga pal­ju lae­nu­ra­ha ja mit­med teh­tud in­ves­tee­ri­mi­sot­su­sed on ta­gantjä­re­le osu­tu­nud va­leks. Prae­gu näe­me, et me ei ole suu­te­li­sed efek­tiiv­selt ära ka­su­ta­ma Eu­roo­pa tõuke­fon­di­de ra­ha. Rää­gi­tak­se Aren­gu­fon­di suur­test hal­dus­ku­lu­dest ja vä­he­sest in­ves­tee­ri­misvõimest.

Tei­seks, Ees­ti on vä­ga väi­ke riik, mistõttu ju­ba ris­ki ha­ju­ta­mi­seks on ots­tar­be­kas in­ves­tee­ri­da väl­ja­poo­le. In­ves­tee­ri­des nii esi­me­se kui ka tei­se sam­ba ra­ha Ees­tis­se, koon­da­me me nii Ees­ti ma­jan­du­sest tu­le­ne­vat ris­ki kui ka po­lii­ti­list ris­ki.

Tu­leb ka nõus­tu­da üles­kut­se­te­ga, mis soo­vi­ta­vad si­du­da ini­mes­te pen­sio­ni roh­kem las­te ar­vu­ga ja sel­le­ga kaud­selt suu­ren­da­da esi­me­se sam­ba rol­li pen­sio­ni­de ra­has­ta­mi­sel.

Tu­leks vä­hen­da­da pen­sio­ni­fon­di­de ad­mi­nist­ra­tiiv­ku­lu­tu­si läi­ki­va­te­le rek­laamb­ro‰üüri­de­le. Ini­me­si peaks ka pen­sio­nisüs-tee­mi nüans­si­de koh­ta roh­kem ha­ri­ma, et nad os­kak­sid eri­ne­va­te sääst­mi­sal­ter­na­tii­vi­de va­hel va­li­kuid te­ha.