Insuldi puhul loeb kiirus, kiirus ja veel kord kiirus

In­sul­di­ra­vi kaar­di­le li­san­dus kol­me pea­lin­na haig­la ja ühe Tar­tu haig­la kõrvale ka Pär­nu.

 Ees­ti Va­ba­rii­gi aas­tap­äe­val, 24. veeb­rua­ril, te­gid Pär­nu haig­la ars­tid esi­me­se trom­bolüüsi ehk ajuin­sul­ti põhjus­ta­vat trom­bi lõhus­ta­va süsti. Li­gi 70-aas­ta­ne mees­te­rah­vas jõudis haig­las­se et­tenäh­tud aja jook­sul – val­ve­per­so­nal te­gut­ses va­rem pai­ka pan­dud skee­mi alu­sel, ko­he võeti ühen­dust ka när­viars­ti­ga. Pa­ra­ku oli konk­reet­sel ju­hul in­sult laia­kol­de­li­ne ja trom­bolüüsi efekt jäi ta­ga­si­hoid­li­kuks. Ent tüsis­tu­si ei tek­ki­nud ja mees­te­rah­vas on nüüd taas­tus­ra­vis.

„Hai­gus oli pa­ra­ku sel­li­ne, et olu­li­selt sel­le kul­gu me muu­ta ei saa­nud,” va­hen­dab Pär­nu haig­la si­se­hai­gus­te osa­kon­na ju­ha­ta­ja Kat­rin Ant­sov. Ta on aga ra­hul, et kaua et­te­val­mis­ta­tud esi­me­ne trom­bolüüs sai teos­ta­tud. Val­miso­lek on Pär­nu haig­lal ol­nud ju­ba peaae­gu aas­ta. Trom­bolüüsi on kaa­lu­tud kümme­kon­na hai­ge pu­hul, ent esi­mest kor­da min­di prot­se­duu­ri­ga lõpu­ni tä­na­vu veeb­rua­ris. „Kui kor­ra ole­me prak­ti­li­selt trom­bolüüsi lä­bi vii­nud, siis järg­mi­ne kord on liht­sam,” usub Ant­sov ko­ge­mus­te jõus­se.

Ees­tis teh­ti esi­me­ne trom­bolüüs 2003. aas­tal Tar­tu üli­koo­li klii­ni­ku­mis. Klii­ni­ku­mi neu­ro­loo­g Ja­ni­ka Kõrv tõdeb, et ko­ge­mus­te­ga tu­leb os­kus hai­geid pa­re­mi­ni hin­na­ta ja seelä­bi on ra­vi­gi tu­le­mus­li­kum. Hil­ju­ti te­gid Tar­tu klii­ni­ku­mis trom­bolüüsi ju­ba kar­dio­loo­gid, kes ope­rat­sioo­ni käi­gus mär­ka­sid, et noor mees oli saa­nud in­sul­di. Mees pa­ra­nes täie­li­kult.

In­sul­di­hai­geid pääs­ta­vad veel Ida-Tal­lin­na ja Lää­ne-Tal­lin­na kesk­haig­la ning Põhja-Ees­ti re­gio­naal­haig­la ars­tid. Pär­nu li­san­du­mi­ne trom­bolüüsi kaar­di­le ta­gab aga pii­riäär­se­te­le ela­ni­ke­le ja saa­re­rah­va­le pa­re­ma võima­lu­se eel­da­tud aja­li­mii­di pii­res haig­las­se jõuda. Trom­bolüüsi võib te­ha 4,5 tun­ni jook­sul pä­rast esi­mes­te in­sul­dinäh­tu­de ilm­ne­mist. Haig­las­se peab jõud­ma va­rem, sest ka seal ku­lub ae­ga.

Suur tõenäosus paraneda

In­sul­di pu­hul on olu­li­ne, et kõiki­des etap­pi­des laa­buks te­gut­se­mi­ne na­gu õli­ta­tult, sest ae­ga na­pib. In­sult te­kib siis, kui tromb ta­kis­tab ve­re­voo­lu ja seelä­bi ka hap­ni­ku li­gipää­su aju­le. När­vi­ra­kud hakkavad kii­relt su­re­ma ega taas­tu enam.

Ae­ga ha­ka­tak­se lu­ge­ma sel­lest het­kest, kui ilm­ne­vad esi­me­sed in­sul­di­tun­nu­sed: ühe ke­ha­poo­le nõrkus, se­le­ta­ma­tu tui­mus, hul­le­mal ju­hul hal­va­tus.

Ini­me­ne ei to­hi jää­da oo­ta­ma ja loot­ma, et nõrkus isee­ne­sest möö­dub – ko­he tu­leb kut­su­da kii­ra­bi. Kui süda­mein­fark­ti kor­ral kaas­neb va­lu rin­nus, siis in­sult on ka­va­lam – va­lu po­le. Sel põhju­sel ei jul­ge­ta tih­ti­pea­le ka kii­ra­bi kut­su­da, sest ar­va­tak­se, et see po­le õigus­ta­tud, teab Kõrv.

In­sul­di kor­ral keh­tib ree­gel – mi­da va­rem, se­da pa­rem. Kind­las­ti ei mak­sa ko­dus ha­ka­ta ae­ga pa­ra­jaks te­ge­ma.

Süsti ta­gajär­jel taas­tub ve­re­rin­ge ja pat­sien­dil on suur tõenäo­sus kii­re­mi­ni pa­ra­ne­da. Vas­ta­sel kor­ral võib aga hal­va­tus süve­ne­da ja ini­me­ne ei pruu­gi enam taas­tu­da. Pä­rast et­te an­tud aja­li­mii­ti enam süsti te­ha ei to­hi, sest siis suu­re­neb aju­ve­re­jook­su oht, mis võib en­da­ga kaa­sa tuua hul­le­maid ta­gajär­gi kui in­sult.

Kui kii­ra­bi on teel, val­mis­tub haig­la pat­sien­di vas­tuvõtuks. Sel­leks peab ole­ma ööp­äe­va­ne val­ve, la­bor, kom­puu­ter­to­mograa­fia uu­rin­gu võima­lus, anes­te­sio­loog ko­ha­peal ja kon­takt neu­ro­loo­gi­ga. See on va­ja­lik, et sel­guk­sid kii­res­ti hal­va­tu­se põhju­sed ja võima­li­kud vas­tunäi­dus­tu­sed, mil­le pu­hul ei to­hi trom­bolüüsi te­ha. Sel­li­se­le val­mi­dusast­me­le jõudis Pär­nu haig­la poo­le aas­ta eest. Järg­mi­se­na loo­de­tak­se Ida-Vi­ru­maa valmidust.

Ant­sov pa­neb ini­mes­te­le aga süda­me­le, et kõige täht­sam on kut­su­da abi, siis saab me­dit­siin rea­gee­ri­da. „Meil on tea­da juh­tu­meid, kui ini­me­ne on he­lis­ta­nud kii­ra­bis­se või pe­rears­ti­le ja tal­le on öel­dud, et oo­ta­me-vaa­ta­me, ehk lä­heb üle. Aga oo­da­ta ei to­hi üld­se,” va­hen­dab Ant­sov.

Sümptomeid peab teadma

Mul­lu oli trom­bolüüsi te­ge­mi­seks et­te an­tud aeg vaid kolm tun­di. Põhja­li­ku uu­rin­gu tu­le­mu­sed näi­ta­sid aga, et ka pool­teist tun­di hil­jem saab trom­bolüüsi veel edu­kalt te­ha. Nii on tä­na­vu Tar­tu klii­ni­ku­mis teh­tud trom­bolüüsi viie­le ini­me­se­le, mõni neist on­gi saa­bu­nud sügi­sest väl­ja­kuu­lu­ta­tud li­saa­jal. Tar­tus aas­tail 2001–2003 teh­tud uu­rin­gust sel­gus, et 60% ini­mes­test jõudis haig­las­se pä­rast kol­me tun­ni möö­du­mist.

Klii­ni­ku­mi neu­ro­loo­g Ja­ni­ka Kõrv rõhu­tab eri­li­selt, et õpi­taks in­sul­di sümp­to­meid ära tund­ma ja kind­las­ti fik­see­ri­taks aeg, mil need il­mu­sid. „Sümp­to­meid pea­vad kõik tead­ma, ka lap­sed, et nad os­kak­sid abi kut­su­da, kui va­nae­ma­ga mi­da­gi juh­tub,” sel­gi­tab ta. On ol­nud juh­tu­meid, kui lap­se­laps kut­sub väl­ja kii­rabi ja hoiab sel­le­ga ära hul­le­ma. Hil­ju­ti pea­lin­nas ja Tar­tus lä­bivii­dud küsit­lu­sest sel­gus, et kõige suu­rem on tead­lik­kus 40–50-aas­tas­te seas, va­ne­ma­te ini­mes­te osas see hal­ve­neb.

Ars­tid on võtnud sei­su­ko­ha, et mõist­li­kum on oo­da­ta kii­ra­bi tu­le­kut, sest kes­kus­tes jõuab kiira­bi kind­las­ti kii­re­mi­ni haig­las­se, kui ha­ka­ta mi­ne­ma omal jõul. Ent maa­koh­ta­des, kus va­he­maad on mi­tukümmend ki­lo­meet­rit pi­kad ja kii­ra­bi veel mõne muu väl­ja­kut­se­ga hõiva­tud, tee­vad nad möön­du­si – sel ju­hul on mõni­kord pa­rem, kui lä­he­da­sed in­sul­di­hai­ge ise haig­las­se vii­vad.

Insuldi tunnused

•• Eestis haigestub insulti ligi 5000 inimest aastas.

•• Insuldi olulisemad riskitegurid on kõrge vererõhk, suitsetamine, südamehaigused ja suhkurtõbi.

••Insuldi sümptomid sõltuvad kahjustuskolde asukohast ja suurusest ning võivad olla väga erinevad: ühe kehapoole (näopoole) halvatus ja tundlikkuse häire (halvatuse ulatus võib olla väga erinev – täielikust liikumatusest kuni vähese nõrkuseni); võib esineda kõnehäire ja haige ei pruugi mõista räägitavat; võivad esineda neelamis-, tasakaalu- ja nägemishäire.

•• Rasketel insuldijuhtudel esineb uimasus või koguni teadvusekaotus. Insult võib põhjustada püsivat vaimsete võimete langust (dementsust). Eriti suur on tõenäosus korduvinsultide puhul.

Allikas: TÜ kliinikum