Maardu ja Jõelähtme maa alla võib tulla elektrijaam
Äsja valminud keskkonnamõju hinnang suhtub Maardu graniidikaevandusse pigem soosivalt, kuid jätab õhku selle otstarbekuse küsimuse. OÜ Maardu Graniidikaevanduse juhi Peep Siitami sõnul kujuneks praegu kasutult seisvast fosforiidimaardla alusest maast aga graniidiklaster, kus saaks edaspidi akumuleerida hüdroenergiat tuulikuparkide töö tasakaalustamiseks.
„Kui teeme otsa lahti, ei lõpe kaevandamine mitte kunagi,” ütles Siitam. Praegu taotleb ettevõte kaevandusluba 65 meetri paksuse kihi kaevandamiseks. Tema sõnul võib graniidikihi läbimõõt aga ulatuda mitme kilomeetrini ja tööd jaguks maardlas mitmesajaks aastaks – seetõttu ei pea paika ka väited kaevandamise mõttetult kõrgest hinnast. „Kahekümne aasta pärast on graniidi hind juba sama mis teisel pool Peterburi teed kaevandataval paekivil,” märkis ta.
Siitami sõnul on kahe üheksameetrise läbimõõduga šahtiga projekti maksumus kuni 700 miljonit, koos Muuga sadamani rajatava tunneliga aga kuni 1,9 miljardit krooni. Rahastada lubab ta projekti oma jõududega, korraldades avaliku emissiooni.
Siitami kinnitusel oleks kaeveõõnte hilisem kasutamine pump-hüdroakumulatsioonijaama asukohana parim võimalus kuni tuhande megavati võimsuse ulatuses tuulikuparkide töö ühtlustamiseks. „Tulevikus võiks see anda koos tuulikutega kuni kolmandiku Eestis tarbitavast elektrienergiast,” avaldas ta lootust. Koos taastuvenergia ettevõttega OÜ Nelja Energia arendatav projekt seisab tema sõnul graniidimaardla rajamisest eraldi ega ole kaevandamise eeltingimus.
Vallavanem skeptiline
Siitami kõrval on ettevõtte partneriteks Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Alo Adamson ja tuumaenergeetika eestkõnelejaid, akadeemik Anto Raukas.
Jõelähtme vallavanem, geograafiharidusega Toomas Kümmel suhtub projekti enam kui skeptiliselt. „Põhiküsimus on selles, et läbi tuleb minna aluspõhja graniidist, mille peal on kogu Põhja-Eesti põhjavee ressurss,” selgitas Kümmel. Seetõttu peavad tekitatud augud olema veehorisondist eriti kindlalt eraldatud.
Kuue kilomeetri pikkune tunnel
•• „See on ainult suitsukate,” on Jõelähtme vallavanem Toomas Kümmel kindel, et ärimeeste eesmärk on eelkõige aukude saamine.
•• Kui Soomes paljandub graniit maapinnal, siis Eestis tuleb selleni jõudmiseks tungida paarisaja meetri sügavusele. Ainuüksi sadamast libamisi maapõue laskuva ja graniidikihis edasi kulgeva tunneli pikkus oleks ligi kuus kilomeetrit. Kümmeli sõnul on ka samas piirkonnas kaevandava Talteri esindajad tunnistanud, et maardla rajamine ei ole 30 aasta perspektiivis otstarbekas.
•• OÜ Maardu Graniidikaevanduse juht Peep Siitam tõrjub aga tuumajaama-kahtlusi. Tema sõnul võiks kaevandamist alustada 2013. aastal ja pärast seda, 2017. aastast võiks tekkinud šahtides alustada tööd vee-energiat akumuleeriv elektrijaam.
