Uuring: ülikoolid arvutasid Jägala joa väärtuseks 157 miljonit
OÜ Jägala Energy on taastamas joal asunud hüdroelektrijaama, mille käitamisel juhitaks osa vett joast mööda turbiinidele. Selle tagajärjel väheneks joal vee hulk, mille vastu on kohalikud elanikud juba pikka aega.
Tallinna tehnikaülikool ja Tallinna ülikool viisid läbi omalaadse uuringu, millega lihtsustatult öeldes arvutati rahasse ümber Jägala joa sotsiaalsed ja rekreatiivsed väärtused ehk kui palju oleksid inimesed nõus maksma, et populaarsel vaatamisväärsusel säiliks looduslik veehulk.
Uuringust selgus, et Eesti tööealise elanikkonna aastane nõudlus Jägala joa järele praegusel kujul on umbes 157 miljonit krooni. Planeeritav 1-2 MW võimsusega hüdroelektrijaam toodaks aastas 3 miljonit kilovatti elektrienergiat ja toodang moodustaks alla 0,1% Eestis toodetavast elektrist. Hüdrojaama rahaliseks väärtuseks on uuringu järgi 4,5 miljonit krooni.
Seega on loodusliku vooluhulgaga Jägala joa kui keskkonnakauba rahaline väärtus joa väärtusest elektrienergia tootmisel ligi 35 korda suurem.
Kui mingile kaubale puudub tegelik turg, tuleb see luua hüpoteetiliselt, selgitatakse uuringus. Tingliku hindamise meetod täpselt seda teebki. Uuring ise on üldjoontes üsna lihtne – 941 eestimaalaselt küsiti, kui suure osa oma aastasest sissetulekust on nad valmis ohverdama selleks, et näha Jägala juga tema loodusliku veevoolu hulgaga.
Kõigist küsitletutest 60% olid nõus hüpoteetiliselt midagi maksma, summad jäid vahemikku 1 kuni 20 000 krooni.
OÜ Jägala Energy juhatuse liikme Horret Verrevi sõnul on hüdrojaam käivitamisvalmiduses lähinädalatel. "Siis kontrollitakse üle, kas kõik on töökorras ja kui see saab tehtud, selgub ka täpne aeg, mil hüdroelektrijaam tööle hakkab," rääkis Verrev.
Tunnustatud hindamise meetod
Tallinna tehnikaülikooli majandusuuringute teaduskeskuse vanemteadur Üllas Ehrlich ütles Päevaleht Online’ile, et sedalaadne tingliku hindamise meetod on väga tõsiseltvõetav vahend turuvälistele hüvede hindamiseks.
”Mujal maailmas on selline tinglik hindamine väga levinud. USA kongress on otsustanud, et just see meetod on pädev turuväliste väärtuste hindamiseks,” rääkis Ehrlich. „Eestis on seda üsna vähe kasutatud, kindlasti peaks seda rohkem tegema, sest asjade otsustamisel tuleb kuidagi panna loodusväärtused ja majanduslikud väärtused ühele pulgale.”
Ühe näitena meetodi varasemast kasutamisest Eestis tõi Ehrlich 2000. aastal läbiviidud poollooduslike rohumaade turuvälise väärtuse hindamise. Selle käigus selgitati välja Eesti elanikkonna nõudlus poollooduslike rohumaade kui keskkonnakauba järele. Sellele uuringule tuginedes taotleti edukalt rohumaade säilitamiseks vajalikud rahasummad EL-i struktuurifondidest.
Jõelähtme vallavanem Toomas Kümmeli hinnangul on tegemist hea uuringuga, kuigi loodusväärtuste selline tõepärane hindamine on alati keeruline.
”Seda uuringut tuleks kindlasti hüdrojaama taastamisel arvestada, sest looduslikud objektid on unikaalsed ja nendega ei tasuks riskida ning mingite objektide rajamisel tuleks juba algfaasis selgeks teha, kas need kahjustavad kuidagi looduslikke objekte või mitte,” arvas Kümmel.
Siiski on tema sõnul keskkonnaamet keskkonnamõjude hindamise lõpparuandes leidnud, et hüdrojaam Jägala joale suurt ohtu ei kujuta.
Turistide arv võib väheneda
”Meie jaoks on Jägala juga kui Lõuna-Eestile Munamägi. Kujutage nüüd ette, kui keegi teeb mingi ilmselt kasuliku projekti, aga mille tulemusena Munamägi hakkab järjest väiksemaks jääma,” rääkis vallavanem ja lisas, et juga külastavate turistide arv saab veehulga vähenedes kindlasti valusa hoobi.
Kümmeli sõnul on sellisest uuringust vaid kasu. ”Mida rohkem erinevaid arvamusi, seda parem on lõpptulemus. Kasutamata me seda ülikoolide hinnangut kindlasti ei jäta,” kinnitas Kümmel.
Jägala juga on Eesti kõrgeim ja võimsaim looduslik juga, mida külastab aastas 50-100 tuhat inimest nii Eestist kui välismaalt.
Jägala juga asub Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil umbes 25 kilomeetrit Tallinnast ida pool, 4 kilomeetrit enne jõe suubumist Soome Lahte. Joa kõrgus on 8 meetrit ja laius üle 50 meetri.
