Kuidas küsida rohtu sügeliste vastu?
Isikuandmete kaitse seadus nimetab delikaatsete isikuandmetena kõike, mis puudutab inimese tervislikku seisundit. Ometi on kogu teie delikaatne info laokil hetkest, mil sisenete mõnda suuremasse apteeki. Isegi pangatehinguid tehes on teil rohkem privaatsust kui apteegis põiepõletiku ravimit küsides.
Järjekorras seistakse külg külje kõrval, enamasti pole diskreetsust võimaldavat vaheseina ja nii kuuleb terve rivi inimesi, kas sul on sügelised, täid, depressioon, tupeseen või hoopis mõni paha suguhaigus. Tahad kontrollida, kas oled rase või tahad hoopis rasedust vältida. Raskem on olukord väikelinnades ja maapiirkondades, kus inimesed üksteist nägupidi teavad. Siis pole muud lahendust, kui seirata ravimiriiuleid nii kaua, kui rahvast vähemaks jääb.
„Ravimeid on ebameeldiv osta, kui keegi sinust mõne sentimeetri kaugusel seisab. See on nii isiklik asi,” kurdab 31-aastane Kristjan. „Hiljuti küsisin kõrvetiste vastu rohtu. Inimesed seirasid mind kohe küsiva pilguga – alkohoolik oled või? Samamoodi on ju ebamugav küsida kõigi kuuldes kõhulahtistit.” Naise palvel on mees käinud apteegist ka rasedustesti ostmas. „Kõndisin teab kui kaua ringi, kolm külamutikest ajasid leti ees juttu. Lõpuks tulin testita ära.”
Eraldi nõudeid ja tingimusi nõustamiseks on apteekrite eri-alaühendustega arutatud rohkem kui kord. „Teema on oluline ning tulevikus võivad täpsemad nõuded jõustuda. Siiani on apteekide ja apteegiomanike valmisolek nii ruumide kui ka personali vaatepunktist jäänud kasinaks,” tõdeb ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo juhataja Inge Mäe.
Apteekrite huvi on kasin
Apteekidele on sotsiaalministri määrusega kehtestatud suuruse, sealhulgas müügisaali pind-ala nõuded. „Praegused nõuded ei näe ette eraldi nõustamisruumi või muid eritingimusi privaatseks nõustamiseks,” lisab Mäe. Ravimiamet pooldab nõustamise edendamist apteekides ja plaanib kohustuslike nõuete kehtestamise teemat edaspidigi apteekritega arutada.
Senikaua on seaduse asemel määravaks apteekrite professionaalsus ja apteegipidajate prioriteedid. Mõned apteegid on juba loonud privaatsemaid nõustamistingimusi – eraldi istekohad retseptide vastuvõtus, numbrisüsteem, ootetoolid. Nii on näiteks seinaga eraldatud boksid Merimetsa tervisekeskuse Apotheka ketti kuuluvas apteegis.
„Apteegid ja nende ülesehitus erinevad kordades,” ütleb apteeke pidavaid väikeette-võtjaid koondava Eesti apteegiliidu esindaja Tea Siimon. Ta toob eeskujuks apteekrite enda pidamisel olevad väiksemad kohad ja lisab, et apteegiturgu valitsevate hulgimüüjate osas on nad jõuetud midagi muutma.
Privaatsemate tingimuste loomine suuremates apteegikettides seisab Siimoni hinnangul vaid ettevõtja soovimatuse taga. „Apteekrite eest räägivad ärimehed. Konkurentsi pole ega pea vaevuma midagi muutma,” lei-ab ta. Seepärast toimubki suurtes kaubanduskeskustes ravimimüük nagu vorstisabas. Siimoni sõnul pole apteekritel järjekordade tõttu kõikjal ühtmoodi aega suhtlemiseks, mistõttu soovitab ta inimestel valida endale kindel koht, kust saab privaatselt nii head nõu kui ka ravimeid.
Väärtõlgendused
„Meie hinnangul ei ole selles valdkonnas tõsiseid probleeme, andmekaitse inspektsioon teostab apteekide tegevuse üle tõhusat järelevalvet ja enamik Eesti apteekidest, teiste seas ka Farmacia, vastab kehtestatud nõuetele,” ütleb Farmacia apteeke esindav Patrika OÜ juhataja Pille Tsopp.
Tsopp leiab, et väikeasulates on apteegi külastamine märksa anonüümsem kui näiteks minek suguhaiguste arsti või psühhiaatri juurde. „Pigem kleebitakse silte selliste visiitide tõttu, sest need on lihtsamini (väär)tõlgendatavad, kuigi midagi häbiväärset selles pole.
Siltide kleepimine on siiski kleepijate probleem. Kondoomi või rasedustesti ostmise üle võiks 21. saj inimene häbenemise asemel siirast uhkust tunda, sest see demonstreerib ostja kiiduväärset küpsust, arukust ja vastutustunnet.”