Rohelised võitlevad Jägala joale plaanitava hüdroelektrijaama vastu

Eesti rohelised näevad hüdroelektrijaama taaskäivitamises ohtu looduskeskkonnale.

 Eesti Roheline Liikumine (ERL) vaidlustas keskkonnaameti heakskiidu keskkonnamõju hindamisele, millega antaks OÜ-le Jägala Energy voli vähendada hüdroelektri tootmise eesmärgil Jägala joa vooluhulka kuni 1,5 kuupmeetrini sekundis.

Liikumise kõneisiku Anu Kõn­nusaare sõnul on keskkonnamõju hinnatud ebapädevalt ja jäetud arvestamata kõik ohud, mida joa veehulga vähenemine endaga kaasa võib tuua.

„Ühest küljest kaotaks Jägala juga jaama taaskäivitamisel osa oma atraktiivsusest, puudutades nõnda nii kohalike elanike kui ka turistide huvisid,” rääkis ta, viidates muu hulgas Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna ülikooli hiljuti valminud uuringu tulemustele, mille kohaselt on Jägala juga praegusel kujul umbes 157 miljonit krooni enam väärt kui hüdroelektrijaama taastamise korral. „Teiselt poolt on muret tekitav see, et hüdroelektri tootmine võib olla ohuks piirkonna loodusväärtustele,” lisas ta.

Nimelt kuulub Jägala jõe loodusala Natura 2000 alla ning seal kaitstakse harilikku võldast, jõesilmu ja lõhet ning ühtlasi nende kalade elupaiku. Kõnnusaare sõnul võib joa kärestikuline osa vee kõrvalejuhtimise korral ajuti nii kokku kuivada, et kaitstavate liikide koelmuala satub ohtu.

„Viimase kuuekümne kahe aasta jooksul on juga olnud minimaalse, alla 1,5 kuupmeetri sekundis vooluhulgaga 700 päeva, kuid arendaja soovi kohaselt suurendataks selliste päevade arv seitsmeteistkümnele tuhandele,” tõi Kõnnusaar keskkonnakaitsjate kartuste illustreerimiseks näite.

Jägala Energy juhatuse liige Horret Verrev seevastu leidis, et jutt keskkonna ja joa vaatamisväärsuse kahjustamise ohust on suuresti liialdatud.

„Joa vooluhulk ei väheneks esiteks kordagi alla loodusliku miinimumi,” teatas ta. „On olnud aegu, kus Jägala joa vooluhulk on terve kuu püsinud alla ühe kuupmeetri sekundis. Kui meie jaam käivitatakse, siis sellistel perioodidel peatataks ka hüdroelektri tootmine ning vett kõrvale ei juhitaks.”

Keskkonnaamet kidakeelne

Verrev lisas, et ei usu isiklikult ka seda, nagu ohustaks elektrijaama käivitamine kaitsealuseid liike või nende elupaiku.

Keskkonnaamet jäi heakskiitvat otsust kommenteerides kidakeelseks, küll kinnitati, et amet on pikendanud ERL-i vaidele vastamise tähtaega, sest tegemist on mahuka materjaliga. „Esmaspäeval toimub meil arut­elu, kus vaiet ja vastuväiteid arutatakse, seetõttu ei tahaks sel teemal praegu pikemalt rääkida,” märkis keskkonnaameti pressiesindaja Aet Truu.

Loa taotlemine

Taotlus 2005. aastal

Heakskiit tänavu

•• OÜ Jägala Energy esitas Harjumaa keskkonnateenistusele vee erikasutusloa taotluse 2005. aasta septembris. Detsembris algatati keskkonna­mõ­ju (KMH) hindamine.

•• KMH eksperdigrupi lõi OÜ Ecoman. Aru­anne esitati 2006. aasta septembris, kuid menet­lus peatati lisauuringuteks.

•• Kuna projekti juht Heino Luik vahepeal hukkus, siis sõlmiti 2007. aasta novembris KMH aruande täiendamiseks leping Ramboll Eesti AS-iga ja koos­tööd tehti Eesti Energia AS-iga.

•• Aruanne esitati keskkonna­ametile tänavu veebruaris, amet kiitis selle heaks 29. märtsil.