Ministeeriumiuste taga küpseb Eesti oma tuumaseadus
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kinnitusel on tegemist vaid teemade kaardistamisega. Keskkonnaministeeriumist vastuseks saadetud täiendusettepanekud viitavad siiski enamale kui vaid avalikkuse tähelepanu eest kõrvale jäänud sisukord. Muu hulgas käsitleb kardinate taga valminud seaduse projekt teemasid vajalikest keskkonnauuringutest tuumakütuse ekspordi ja impordini.
„Eelnõude tööversioone me üldjuhul ei avalikusta, see tekitab vaid segadust,” selgitab MKM-i energeetika asekantsler Einari Kisel. Tema kinnitusel on seaduse arendamisse kaasatud mitmed ministeeriumid ja mõned spetsialistid.
„Tähtaegadest on veidi vara veel rääkida, prognoositavalt võiks hilissügisel rääkida eelnõust, mida on võimalik avalikkuses arutada,” ütles Kisel ja tunnistas, et ettepanekuid on keskkonnaministeeriumilt (KKM) juba küsitud.
Palju küsimusi
KKM-i keskkonnakorralduse asekantsleri Harry Liivi sõnul annab projekt hea ülevaate sellest, mida seadus hakkab reguleerima, kuid ei selgita, kes mida ja millises etapis peab tegema. „Projektist ei selgu, kuidas otsustatakse tuumajaama kasutuselevõtt, kes valib ja milliste kriteeriumide alusel valitakse ettevõte, kes rajab tuumajaama ja kuidas kaasatakse projekti avalikkus,” märgib Liiv vastuseks saadetud kommenaaris.
Liiv heidab projektile ette ka vastuolu seadustega jaama asukoha üle otsustamisel. Nimelt ütleb seaduseprojekt, et tuumajaama asukoha otsustab vabariigi valitsus MKM-i ettepaneku alusel. Liivi sõnul lõikab see aga ära kohaliku omavalitsuse või maavanema pädevuse, sest kehtiva seaduse järgi saab asukoha valimine toimuda vaid üld- või maakonnaplaneerigu alusel.
„Meie hinnagul tuleks kõigepealt ära näidata, kuidas võetakse vastu otsus tuumaenergia kasutuselevõtuks Eesti riigis,” märgib Liiv. Tema sõnul võiks seda nimetada tinglikult poliitiliseks või põhimõtteliseks otsuseks.
Karavan liigub ühes suunas
•• Tuumaenergeetika-alased õigusaktid ja eelnõud jõuavad valitsusse 2011. aasta lõpuks.
•• Paradoksaalselt ei kannusta roheliste toetatav saastetasude tõstmise ettepanek ainult suunda asendamaks põlevkivi osaliselt tuuleenergiaga, vaid soodustab ka tuumaenergia kaasamist.
•• Näiteks on mitmete kümnete tuumareaktoritega Prantsusmaal CO2 heitmed esmaseks tarbeks kuluva energia kohta Eestiga võr-reldes enam kui kaks korda väiksemad.