Inimesed käivad Kihnu lähistel laidudel linnupesi rüüstamas
Meresaarte haudelinnustiku 2009. aasta seire tulemused näitavad, et Kihnu arhipelaagis asuvatel saartel on haudelinnustiku pesade rüüstamine tunduvalt kõrgem looduslikust foonist, teatas keskkonnaamet.
Hoolimata headest looduslikest tingimustest pesitsusajal oli suur hulk pesi mai lõpus ja juuni alguses tühjad või poolikute kurnadega.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloogide poolt läbi viidud seire käigus ilmnes, et ajalooliselt parimate linnusaarte hulka kuuluvatel Kihnu laidudel on käesoleval aastal enamus pesadest rüüstatud, kõige nähtavam oli see kajaka- ja tiirupesade puhul.
Kihnu laidude lindude pesade rüüstamise üheks peamiseks põhjuseks on munade korjamine inimeste poolt. Pea kõigil inventeeritud saartel leidus märke inimeste hiljutisest viibimisest saarel. Samuti ei leitud saartelt oluliselt munakoori, mis jäävad maha teiste lindude või imetajate rüüste järgselt.
Kihnu vallavanem Annely Akkermann rääkis Päevaleht Online’ile, et vald selle valdkonna üle järelevalvet ei teosta ning tema teada inimesed laidudel eriti ei käi.
„Ma isiklikult pole asjaga väga kursis, sest pole alates eelmisest sügisest saadik ühelgi laiul käinud,“ ütles ta.
Saarerahvas käib Akkermanni sõnul laidudel väga vähe.
„Kalurid käivad, aga nii nagu varem käidi, seda küll enam ei tehta,“ lisas ta.
Akkermann rääkis, et kajakamune on Kihnus alati söödud ning nõukogude ajal kasutati kajakamune ka koduloomade ninaesisena, kuid seda praegu enam ette ei tule.
Ta ütles, et Kihnus on kombeks teha puude otsa koskla konge. Need on peskastid, kuhu lind munema tuleb.
Mõne haaval hakatakse sealt mune ära võtma ja toiduks tarvitama. Viimane pesakond jäetakse Akkermanni sõnul linnule välja haududa.
„Varem oli koskla kongide tegemist palju rohkem. Praegu on üksikud entusiastid neid konge tegema jäänud,“ lisas ta.
