Hea on see, et õige mitu küsimust, mis eestlastel seoses filmi ainesega võiksid tekkida, saavad seal vähemal või rohkemal määral rahuldava vastuse. Halb on see, et filmi tekkinud mitu eri lugu ja teemat segavad ühe suure ja tugevama dramaatilise loo teket.

Filmis on täiesti olemas peateema, mis kasvab välja peategelase eluloost ja praegustest kommetest. Selleks on Eesti ja Jaapani elu vahelduv esitamine ja ka vastandamine. Sest peale Jaapani suurlinna tänavate on filmis kaadrid lumisest Virumaast, kuhu vapper sumomees pärast turniiri lõppu pingeid maandama sõidab. Ent see vastandamine ei ole filmis lihtsustatud kujul, et Eesti on hea ja Jaapan halb, vaid pigem selline hajevil.

Pilguheit sumomeeste kööki

Talvik toob filmi enda kui kõrvaltegelase, kes sõidab Jaapanisse otsima tõde Baruto kohta. Tegu on hea ideega, sest Talviku Jaapanis saadud kultuurišoki väljamängimine korvanuks asjaolu, et Baruto kohta selline materjal puudub. Ent see võte on ellu viidud poolikult, Talvik kaob tegelaskujuna vahepeal hoopis ära.

Nii kajastavadki vaid üksikud kaadrid Baruto elusaatuse dramaatilisi hetki, kus noor sumopoiss tuli Jaapanisse ja pidi teiste sumomaadlejate sulasena alustama.

Film on tänuväärne selle poolest, et heidab pilgu sumomeeste tallidesse, nende igapäevasesse ellu, millest paistab välja keskajast pärit traditsioonide tuim argipäev.

Arvestada tuleb sedagi, et Baruto-filmi tehti kauges ja kallis Jaapanis, kus filmigrupi pikemaajalist tööd ei saa naljalt igaüks endale lubada. Eesti dokfilmitegijad igal juhul mitte. Seetõttu oli Jaapanist pärit filmikaadrites toredaid kujundeid ja pilgu heitmist sumomeeste elu köögipoolele (seda ka otseses mõttes), kuid materjali hulk seab omad piirid ja see paistis filmis välja.

Küll aga jõudsid filmitegijad pildile saada sumomeeste elu glamuurse ja särava külje ning tuua Eestisse teadmise, kui kõrgele on tõusva päikese maal jõudnud üks vapper Virumaa mees. See on tähtis sõnum ja ainuüksi see allteema annab põhjuse teost vaadata.

Baruto-film esilinastus sumomatil

•• Dokfilmi „Baruto — tõlkes kaduma läinud” esietendus oli ainesele vastavalt sportlik. Filmi vaatajad pidid istuma idamaisel kombel matil. Sealsamas oli ka sumoring, kus Vinni jaapani majas koos käivad noormehed ja neiud seda kummalist võitluskunsti harrastavad. Esitlusel tulid kaks neiut ja korraldasid väikese demonstratsioonesinemise.

•• Eks olnud selline samm ka õiglane lugupidamisavaldus Virumaa sumoentusiastidele, kes seda sporti sealmail innukalt arendavad. Ja tänu kellele on tipptegijate hulgas ka oma mees.

•• Artur Talviku sõnul algas teose sünnilugu neli aastat tagasi. „Mulle rääkis Rein Kilk, kes oli käinud sõudevõistlusel Jaapanis, et seal on Eestist pärit sumomees, kes teeb oma alal edusamme. Kui ma teda kahe nädala pärast kohtasin, taipasin kohe, et temast peab tegema filmi.”