Urmas Sisask: ood armastusele
•• Teie ja Anne Kahro loodud „Ood armastusele” tuleb ettekandele juba teisel järjestikusel laulupeol. Mitmel pool on kuulda olnud, et tegemist on seekordse laulupeo mitteametliku hümniga, mida vaatamata nii mees- kui ka naiskooride esitusele armastavad eeskätt naiskoorid. Mis te arvate, miks?
Tegelikult on minu eriline lemmik just meeskooriosa. See, mida meeskoor laulab, on minu kreedo: tähistaevas, kuidas koos vananeda – kõik need teemad. Kirjutasime selle pala Annega New Yorgi eestlastele, seal toimus ka esiettekanne. Iseenesest on naiskooriosa küllaltki nõudlik, meeskooriosa on selle kõrval kukepea. Kusjuures „Oodist armastusele” ma kasvatasin omal ajal välja veel „Kantaadi armastusele”, mis on samuti puhas Anne Kahro tekst. Taustaks on suur orkester, koorid laulavad Kuu ja Päikese armastuse lugu.
•• „Pea kohal mitmekordseid särapärgi, me kaksiktähtedeks kehastume koos…” Olete varem öelnud, et pärast surma jääte oma kaasaga kaksiktähtedena teineteise ümber tiirlema. Võib-olla just see poeesia puudutab lauljaid-kuulajaid?
See motiiv käibki läbi just meeskooriosast! Viisteist aastat tagasi soovisime koos muusaga armastada üksteist minimaalselt viisteist miljardit aastat, kuid kas see soov ka täitub või mitte, pannakse kõik paika ülevalt poolt. Tean täpselt, kes on Looja ning millisest Loojast räägib see laul: minu jaoks on Looja see, kes mõtles rohkem kui 13 miljardit aastat tagasi välja universumi – mitte lihtsalt keegi kuskil, kes tegi midagi. Ent ilma armastuseta poleks galaktikaid, poleks gravitatsiooni. Ma ei ole ei kristluse ega Allahi-keskne ja universumi rütmi annab edasi hoopis šamanism: seda on kuulda ka oratooriumis „Pro patria”.
•• Teilt tuleb ettekandele mitu teost: ühendkooridele praeludium ja heroica „Pro patriast”, nais- ja meeskooridele „Ood armastusele” ning ka mõned varasemad palad pillipeol. On mõne puhul ootusärevus suurem?
Mingit pingerida koostada küll ei oska. Repertuaar on nõudlik ja välja valitud koorid tasemel, samuti dirigendid, kes saavad kindlasti suurepäraselt hakkama. Hea meel on, et palju on tugevaid naisdirigente, näiteks Triin Koch, Lydia Rahula, Veronika Portsmuth ja teised. Meenub, et 1994. aasta üldlaulupeol lauldi tervikuna minu „Eesti missat” – dirigeeris Ene Üleoja – ja kritiseeriti: kuidas naine sellist pala juhatama sobib?! Samas ütles mulle nii mõnigi inimene hiljem, et need selle laulupeo hetked olid tema elu ilusaimad. Alates sellest on minu looming olnud esindatud igal laulupeol, aga seekord on tõesti kokku saanud palju lugusid.
•• Milliseid teisi laule ootate?
Nii mõnedki lood võtavad silma niiskeks. Näiteks Peep Sarapiku ja Juhan Liivi „Ta lendab mesipuu poole”, Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”, Mihkel Lüdigi „Koidust” rääkimata. Ja „Tuljakut” laulad juba ise rahvaga kaasa! Piret Ripsi ja Heiki Vilepi ühisloomingu esmaettekandeid ootan samuti.
•• On teil midagi uut valmimas?
Lastele loodud „Madise missa” on peaaegu valmis, mõni üksik leht on vahelt täita. Teos on Rapla kirikukoori tellimus. Rapla on ka mu sünnilinn, aga selle teose pühendan oma ristipojale – pooleteiseaastale Madisele. Selles on tore koosseis ja lihtne helikeel, ka Madise leludel on pillide ja kahe koori kõrval oma koht. Esmaettekannet võib oodata käesoleva aasta jõulukuul, kuid ma olen endale andnud lubaduse lõpetada teos enne laulupeo algust. Kaunis lubadus enne „ÜhesHingamist” – see on ikka nagu laulupidude laulupidu!
Helilooja
Inspireeriv universum
•• Vaatamata žanrilisele mitmekesisusele on kõiki Urmas Sisaski teoseid enamal või vähemal määral inspireerinud astronoomia, mille juurest viivad traagelniidid šamanismi, budismi, kristluse ja teiste filosoofilis-religioossete vooludeni.
•• Viiemeetrise tähetorni valmistas Sisask juba 12-aastaselt ja esimene tähismuusikapala valmis 1975. aastal. 1994 sai valmis Jäneda muusikatähetorn.
•• Sisask õppis kompositsiooni esmalt Tallinna muusikakesk-koolis, hiljem lõpetas Tallinna riikliku konservatooriumi.
Urmas Sisaski juurest saadab meid ära ka koer, keda kutsutakse Gustav Ernesaksaks – Sisaski loomingu esimene kriitik.