Viru vanglasse tehti salaosakond
Tavaosakondade kõrval töötab Viru vanglas ka poolsalajane, eriti karmide turvatingimuste tõttu hüüdnime Supermax kandev osakond, mille mitukümmend kinnipeetavat vangisoleku aja jooksul eluhoonest välja ei pääsegi. Supermaxis kannavad karistust need kinnipeetavad, keda mingil põhjusel peetakse ka vangistatuna ohtlikuks. Supermax koosneb kahest lühendite E-7 ja E-8 taha peituvast sektsioonist ühe hoone neljandal korrusel. Ruumi on seal ette nähtud 90 inimesele, ent praegu kannab seal karistust vähem vange.
Ametlikult sellise nimega osakonda ei eksisteeri, kuid sõna Supermax kasutavad nii vangla ametnikud kui ka kinnipeetavad. Nime Supermax kannavad vanglad või nende osakonnad näiteks USA-s, mille turvalisus on tõstetud kõrgeimale võimalikule tasemele. Vangide omavaheline suhtlus ning suhtlus välismaailmaga on viidud miinimumini. Mõnes lääneriigis nimetatakse samasuguseid osakondi high security osakondadeks.
Justiitsministeeriumi esindajate kinnitusel paigutatakse kinnipeetavad Viru vangla Supermaxi nende individuaalsete riskide alusel. „Näiteks kui ta kujutab võimalikku ohtu kaasvangidele, on tõenäosus, et ta üritab ka vanglas viibides kuritegude tegemist jätkata, osaleda organiseeritud kuritegevuses,” selgitab ministeeriumi pressiesindaja Ivi Papstel. Tema sõnul on Viru vangla Supermax Eestis ainulaadne – täpselt selliseid üksusi ei ole praegu ega ole ka plaanitud rajatavasse Tallinna vanglasse.
Väidetavalt elatakse selles osakonnas vanglaelu tavapäraste reeglite järgi, nii nagu teisteski osakondades. Papstel väidab, et vangide osalemist sportimises, õppetöös ja mitmesugustes programmides hinnatakse lähtuvalt nende riskist ja taasühiskonnastamise vajadusest. Ometi võrdleb üks sealne kinnipeetav elu Supermaxis kurikuulsa Guantánamo vanglaga.
Eriüksuse harjutusväljak?
Eesti Päevalehe valduses on ühe väidetavalt kelmuse pärast vangistuses viibiva mehe kiri oma sõbrale. „Suurem osa Supermaxi vangidest toodi siia eelmisel suvel tükk aega enne vangla avamist, kui teistes vangla hoonetes käisid veel viimistlustööd. Ja sellest ajast kuni tänaseni ei ole enamik neist jalaga maad puudutanud,” kirjutab vang. Tema sõnul võivad vangid päevas ühe tunni „jalutada” vaid hoone katusel betoonlahtris umbes 4 x 4 meetri suurustes boksides, kus päikest paistab vaid ühte nurka.
„Supermaxi kinnipeetavaile ei ole ette nähtud osa võtta jumalateenistusest vangla palvemajas, nad on jäetud ilma spordisaali kasutamise võimalusest. Kutseharidust selle osakonna vangidele ei võimaldata ja kinnipeetavate endi ettepanekud läbi viia keeleõpet ja muud huvitegevust on jäänud tagasisideta,” kirjutab vang. Miks keegi sellesse osakonda suunatud on, tema sõnul enamik sealsetest elanikest ei tea. „Siin on kasutusel kõnekäänd: Lang on jumal ja vangla direktor Remsel tema prohvet.”
Kinnipeetava kirja järgi muutus olukord väljakannatamatuks 28. mail, kui osakonda sisenes äkitselt vangla eriüksus ning kõik kinnipeetavad kumminuiade välkudes põrandale surus. Tema sõnul viidi läbi eriüksuse õppus, mida vaatas pealt ka vastav komisjon. Lõpuks olevat vangid suletud mitmeks tunniks lahtise taeva alla betoonlahtrisse. Arstlikule läbivaatusele pääsesid viga saanud kinnipeetavad alles järgmisel päeval. „Kogu operatsioon oli ette võetud eriüksuse valmisoleku testimiseks, kuidas vangla mässu puhul toimida ja kinnipeetavaid kasutati vaid õppematerjalina.”
Samasugust juttu nagu see kinnipeetav räägib ka hiljuti Supermaxist vabadusse pääsenud Mait (nimi muudetud – toim). „Liikumine on täiesti ära võetud ja osakonnast välja ei pääse üldse. Näiteks mind isiklikult ei lastud kooli ega tööle. Öeldi, et ei saa ja kõik,” rääkis Mait. Miks tema Supermaxi saadeti, ta öelda ei osanud. „Olin kokku vangistuses kaheksa aastat, aga mitte ühtegi distsiplinaarkaristust mul polnud, üheski kakluses ma ei osalenud.”
Ivi Papstel lausub aga järjekindlalt, et vangide isikuõigusi ei rikuta Supermaxis kuidagi. Samuti välistab ta võimaluse, et kinnipeetavate peal viiakse läbi eriüksuse harjutusi. Kui õppustel vajatakse nn vastumängijaid, kes etendavad vange, siis on selleks ametnikud või sisekaitseakadeemia kadetid, kinnitab ta. 28. mail viidi tema sõnul Viru vanglas läbi korraline läbiotsimine keelatud esemete leidmiseks. „Selle käigus ega tulemusel ei saanud viga ükski kinnipeetav.”
Mis on Supermax?
•• „Supermaxi põhiidee seisneb selles, et arhitektuuriliselt ja logistiliselt tuleb tugevdatud reÏiimiga osakond või plokk rajada eraldi,” rääkis Riigi Kinnisvara AS-i vanglate projektijuht Andrus Kõre.
•• Tema sõnul on ta küll kuulnud, et Viru vangla üht osa sellise nimega kutsutakse, ent ametlikuks see nimi saanud ei ole. „Kui tegemist on suure vanglakompleksiga, siis iseenesest on selliseid osakondi sinna paigutada lihtne,” ütles Kõre. Kõre lausus, et tugevdatud valvega osakonda rajades tuleb arvestada rangemate tingimustega. „Liikumispiirangud, personali ja kõrvaliste isikute ligipääs, kuidas toimub inimeste ja pakkide saatmine jne,” loetles ta.
•• Eelmise aasta lõpus tegi Viru vanglasse kontrollkäigu õiguskantsler Indrek Teder, kes vestles ka Supermaxi vangidega.
•• „E-7 ja E-8 eluosakondades viibivatest kinnipeetavatest, kes käisid õiguskantsleri nõunike vastuvõtul, ei teadnud keegi kuigi täpselt, millisel põhjusel on nad paigutatud nn supermax- osakonda,” kirjutas Teder kontrollkäigu kokkuvõttes. Ehkki Teder viitas veel mitmele probleemile, millele kinnipeetavad tema nõunike tähelepanu juhtisid, ta kokkuvõttes märkimisväärseid rikkumisi osakonna töös ei leidnud.