Riik teenib monopol Levirast rasvaseid dividende
Levira juhi Mart Einpalu sõnul tulenes tänavu märtsis lõppenud eelmise majandusaasta kasum 97,4 miljoni krooni ennekõike erakorralistest tuludest ning ekspordi tõusust. „Kui käivitub negatiivne stsenaarium ning uusi võrke järgmisel aastal ei looda, kukub Levira käive ligi 30 protsenti,” ütles Einpalu.
Juunis toimunud Levira aktsionäride koosolekul otsustati dividendideks eraldada 29,25 miljonit krooni. Ettevõte kuulub 51 protsenti riigile ja 49 protsenti Prantsusmaa ettevõttele TDF. Lisaks maksab Levira dividendidelt riigile 7,8 miljonit krooni makse.
Suuremat osa Eestis tegutsevaid eraomanduses ringhäälinguorganisatsioone ühendav Eesti ringhäälingute liit saatis seepeale juuni lõpus konkurentsiametile kirja, milles palus ametil hinnata Levira teenuste hindade vastavust konkurentsiseadusele. Liidu juhatuse esimehe Toomas Vara sõnul ajendas pöördumise Levira eelmise majandusaasta kasum.
Digilevi hinnad teadmata
„Asi on õiglustunde riivamises. Ajal, kui erakanalid ja ERR maksavad müstilist raha, mille hinnakujundusest nad midagi ei tea, peame lugema, et neil on sedavõrd suur kasumimarginaal,” rääkis Vara. Tema sõnul on Levira näol tegemist loomuliku monopoliga ning näiteks TV3-l ja Kanal 2-l ei ole programmiedastusteenuse osutamiseks kellegi teise poole pöörduda.
Järgmise aasta juulist lõpetatakse Eestis analoogtelevisiooni pildi edastamine ja minnakse üle digitelevisioonile. Kuna praegu maksab telekanalitele analoogsignaali edastamine digisignaalist üle viie korra enam, peavad Eesti kanalid arvestama olulise hinnatõusuga, ent teleettevõtete juhid ei ole veel teadlikud, milliseks kujuneb kanalite programmi edastava AS-i Levira hinnakiri.
Levira juhi Mart Einpalu sõnul võib digi-TV edastushind tõusta juhul, kui uusi võrke käegakatsutavas perspektiivis ei tule ja ettevõte jääb tegutsema senise kolme üleriigilise digivõrguga. Einpalu märkis, et uute võrkude kasutuselevõtt sõltub sellest, millal on tehnilise järelevalve amet valmis uued digisagedusload väljastama, samuti sellest, millised telekanalid või telekanalite paketi operaatorid soovivad neis võrkudes oma pilti näidata.
Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa märkis, et kuna Levira näol on tegemist kulupõhise ettevõttega, siis on võimalik, et ettevõte tõstab digiedastuse hinda. „Hetkel loodame sellele, et kui analooglevi suvel lõpeb ja me jääme digiplatvormile, siis me jääme SD- (standardse eraldusvõimega – toim) programmile. Selle tulemusena võidame raha,” märkis Allikmaa. Siiski on ETV tema väitel valmis osa programmi tootma ka kõrgeraldusega ehk HD-ga, kuid selle edastamine on väga kallis.
TV3 programmijuht Leho Verk märkis, et praegu ei ole kanalil plaanis HD-le üle minna. „Tootmisvalmidus on olemas omasaadete puhul, küsimus on pigem edastuses, täpsemalt edastustasudes,” ütles Verk samuti Levira hinnakirjale viidates. Tema sõnul on tegu puhtärilise otsusega.
ETV peab programmi edastamise eest Levirale välja käima ligi kümnendiku eelarvest. Kanal 2 peadirektori Urmas Oru sõnul on erakanalite edastuskulud suurusjärgus 10–15 protsenti. „Hetkel ei tea keegi, mida Levira oma hinnakujundusega tegema hakkab, see on üks suuremaid küsimärke,” rääkis Oru.
