Ohustatud loom kotis toob kaela suure trahvi
Hiljuti keskkonnaministeeriumis ilmavalgust näinud seadusemuudatused, mis puudutavad ohustatud liikidega kauplemist, üldiselt vähendavad kahjuhüvitiste suurust. Samal ajal ei tasu neil, kelle kotist leitakse piiril elus haruldus, enam loota, et nad pääsevad lisaks kopsakale trahvile kaela kukkuvast keskkonnakahju hüvitamisest.
Ministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Kadri Alasi märkis, et kui varem ei suudetud reisilt kaasa ostetud looma looduslikku päritolu tõendada, pääses patustaja vaid kuni 18 000-kroonise trahvi maksmisega. Nüüd tuleb elusa suveniiri ostjal sellisel juhul täiendavalt hüvitada ka keskkonnakahju.
Näiteks ühe inimahvlase eest tuleb välja käia miljon, kaitsealuste suleliste eest kuni pool miljonit ja kotis siputava roomaja eest kuni 50 000 krooni.
Maod pudelis
Alasi märkis, et igal aastal jääb ohustatud liikidest valmistatud esemetega piiril vahele kümmekond inimest. Kuigi eestlaste reisihimu on järjekindlalt kasvanud, pole selliste õigusrikkumiste hulk siiski oluliselt suurenenud. Alasi pidas selle põhjuseks asjaolu, et inimesed on nõuetest teadlikud.
Alasi tõi näiteks ühe värvikama hiljutise juhtumi mehega, kellelt toll konfiskeeris karunaha. Selle oli uljaspea pahaaimamatult Kamtšatkal käies kohapealt tuttavale sünnipäevaks kinkimiseks kaasa ostnud.
Eestlaste ühest populaarsemast reisisihtkohast Taist naasjate seas on hittsuveniiriks muutunud ühes ürtide ja ka skorpionidega pudelisse topitud maod.
Aafrikast aga kipuvad inimesed kaasa tooma elevandiluust kaelakeesid ja kujukesi, mille toll samuti piiril ära võtab.
Ühtlasi on Eesti apteekides ühes loodustoodete menu kasvamisega probleemiks muutunud ka näiteks karusapist või
-rasvast ja haruldastest taimedest valmistatud kreemid ning muud imetoimet lubavad kehavõided.
Alasi nentis, et kuigi apteekidele on vastavad märkused tehtud, pole need tooted lettidelt kadunud. Uue korra kohaselt võib aga iga karusapi grammi eest sisse nõuda 1000-kroonise kahjuhüvitise.
Alasi viitas, et kõige parem piiril tekkida võivate probleemide vältimise viis on jätta taimset või loomset päritolu suveniirid ostmata. „Iga ost tekitab turu. Salakütt peab saagile jahti vaid siis, kui saagi järele on nõudlust,” tähendas ta.
Neil, kellel on kindel soov n-ö bioloogilist päritolu suveniire osta, soovitas Alasi enne selgeks teha, mis lube on selleks vaja.
„Üks osa inimestest, kel piiril probleeme tekib, pole lihtsalt lubade vajalikkusest teadlikud. Teised aga on teemaga kursis, kuid teavad, et ei jõua nädala või paari pikkuse reisi jooksul kohapeal lube korda ajada, ning loodavad juhusele, et ei jää piiril vahele,” rääkis ta.
Kahjuhüvitistega seotud muudatuste kõrval seadustab ministeerium ka võimaluse hakata edaspidi sisse nõudma võõrliikide loodusesse laskmisega seotud kahju.
Näiteks iga invasiivse taime-isendi loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju eest tuleb maksta 200, iga looma eest aga koguni 5000 krooni.
350 miljonit taime ja looma
•• Maailmas on üle 13 000 liigi imetajaid ja linde, kümneid tuhandeid roomajaid, kahepaikseid ja kalu ning miljoneid putukaid ja teisi selgrootuid.
•• Kümneid tuhandeid neist ohustab inimene nii elupaikade hävitamise, jahipidamise, reostamise kui ka ebaseadusliku kaubandusega.
•• Rahvusvaheline looma- ja taimeliikidega kauplemine, nii seaduslik kui ka illegaalne, on viimastel aastakümnetel ohtlikult suurenenud. Kui jätta kõrvale kalandus ja puidutööstus, hõlmab see praeguseks igal aastal enam kui 350 miljonit looduslikku taime ja looma.
•• Oma miljarditesse dollaritesse küündiva aastakäibega on ebaseaduslik looduslike liikidega kauplemine maailmas kohe narkoäri ja relvakaubanduse kannul.
•• Ohustatud liikidega kaubandust reguleeriva nn CITES-i konventsiooni nimestikesse on kantud üle 30 000 liigi.