Arvutiteadus uurib ka loodust
Raalindus seostub igapäevaelus pigem internetikasutuse ja andmesidega. Kuid arvutiteadus on teadus, ja põhineb matemaatikal. Arvutiteaduses võib peituda vastus mitmetele loodusteadustega seotud fundamentaalsetele küsimustele. Ühtlasi aitab arvutiteadus loodusteadlasi suurte arvutuste korraldamisel praktiliselt.
Näiteks programmeerimiskeelte ja -süsteemide alal on keskuse sihiks radikaalselt parandada tarkvara usaldusväärsust. Selleks arendatakse uusi keeledisaini ja -realisatsiooni võtteid, nagu näiteks sertifitseeritud kood või sõltuvad tüübid.
Bioloogiasse annab keskus panuse bioinformaatika kaudu. „Molekulaarbioloogidel on tänu suurepärasele tehnoloogiale tänapäeval kasutada tohutud kogused katseandmeid, mis on ammu kasvanud kaugelt üle igasuguste käsitsi töödeldavuse piiride,” sõnab keskuse juht Tarmo Uustalu. Tema sõnul rakendab bioinformaatika arvutiteaduse meetodeid selleks, et niisugustest andmetest uut bioloogilist teadmist tuletada.
Bioinformaatikute arsenalis on praegu sellised tehnikad nagu infootsing, andmekaevandamine, masinõppimine. Bio-informaatika abil tehtud puhtbioloogilised avastused võivad meid praktiliselt aidata eelkõige meditsiinis, eriti geneetiliste haiguste ravi väljatöötamisel.
Tippkeskuse uurimisvaldkondade hulgas on ka arvutilingvistika, mis süstematiseerib ja mehhaniseerib keeleteadust. Keeletehnoloogia tegeleb masintõlke, loomuliku keele mõistmise ja sünteesi, kõnetuvastuse ja -sünteesiga. Kõik need on kasulikud kõikvõimalikes inimene-masin-liidestes, aga ka süsteemides puuetega inimeste aitamiseks. Eestis tegeldakse spetsiaalselt eesti keele tehnoloogiaga, nii kirjaliku teksti kui ka kõnega. Uustalu lisab, et bioinformaatika ja keeletehnoloogia võivad ka ristuda. Nii on näiteks keskuse keeletehnoloog Kaarel Kaljurand olnud väga edukas biomeditsiinilise kirjanduse kaevandamisel, et keele töövahendeid ja ressursse kasutades eraldada automaatselt just bioloogilisi andmeid.
„Ma usun jätkuvalt, et arvutiteadus on tegelikult loodusteadus,” märgib Uustalu. „Arvutamine on fundamentaalne loodusnähtus, mille mõistmiseta ei saa süvitsi mõista loodust isegi lahus igasugustest arvutusmasinatest. Arvutite leiutamine ainult tõmbas arvutamise teemale tähelepanu, mis temast varem oli mööda läinud. Arvutamise uurimine on matemaatikat rikastanud määral, mis arvutiteaduse iseseisvumiseta oleks kindlasti olnud võimatu. Ning arvutuslikud kitsendused piiravad ka füüsikat. Ma usun, et selles põhjapanevas suunas ei ole kõik avastused veel kaugeltki tehtud,” selgitab Uustalu.
Kuigi arvutiteadus on küps teadus, on Uustalu samuti kindel, et avastada on veel palju ja et inimkond saab ehk juba lähitulevikus näha radikaalselt uusi ja põnevaid kasutusvõimalusi, samuti arvutite kasutamise kultuuri muutust.
Mitte ainult meelelahutus
„Ehk muutuvad arvutite igameherakendused uuesti ka tõsisemateks, kui nad tänases meelelahutusse lahustunud massikultuuris kujunenud on,” ütleb Uustalu. „Mõelge, kogu IT selle sõna moodsas mõistes on kõigest 15 aastat vana. Sellel taustal on naiivne mõelda WWW-st kui millestki, mis nagu oleks alati olnud ja just sellisena peakski jääma püsima.”
Inimkonna liigne sõltuvus tehnoloogiast on Uustalu sõnul üsna vastuoluline küsimus, kuid liiga süngeid tulevikuvisioone tal siiski ei ole.
„Tehnoloogia ei ole kindlasti halb, kui ta meie elu lihtsustab, vabastab meid liigsest pingutusest kõrvaliste asjade nimel ja jätab rohkem aega oluliseks,” lisab ta. „IT on seda kindlasti teinud. Aga on ka varjukülg. Paraku tüürivad tehnoloogiat poliitika ja äri ning IT-d haldus ja meelelahutusmaailm. Tulemusena on IT väga olulisel määral kujunenud masinavärgiks, millega inimkond genereerib endale nüristavat pseudotööd, mida keegi ei peaks tegema, ning pealispinnalisust, süvenemise võimetust ja fragmenteeritust. IT on ka kommunikatsiooniäri teenistuses, ja sellelgi on teine pool. Tehnoloogia võib meid aidata suhelda, kuid võib ka loomulikud sotsiaalsed suhted hävitada,” räägib Uustalu. Tema sõnul on IT ühiskonna toimimist väga lühikese aja vältel enneolematult mõjutanud ning seda mõju ekstrapoleerida on väga keeruline ülesanne. Kuid see ei tähenda, et IT kultuurilise toime üle ei tuleks aeg-ajalt tõsiselt mõtiskleda.
